Lääne liberaalide ja vasakpoolsetele meeldib väga oma oponentidele silte külge kleepida. Peavoolumeedia ja -poliitika on loonud narratiivi, kus valimistel on “meie kandidaat” ja “too teine Moskva-meelne”, kes on sageli ka “paremäärmuslik”.
Nii olid Gruusias ja Moldovas “euromeelsed” ja Moskva-meelsed” ning nüüd siis ka Rumeenias. ERR: Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis esialgsetel mittetäielikel andmetel Moskva-meelne paremäärmuslik kandidaat Călin Georgescu.
Gruusias “muutus” võimupartei Moskva-meelseks, sest ei lasknud võõrast raha kasutaval LGBT-l riigis kanda kinnitada. Vastuseis homoagendale on üks peamisi tegureid, mille põhjal saab Kremli-meelsuse sildi külge.
Moskva on Lääne vaenlane ja tema silti kasutatakse nüüd kõigi vastu, kes Brüsselile ei meeldi. Varem ju räägiti sama ka Slovakkias võimule tulnud jõudude kohta, aga pole näha, et nood kuidagi Kremli agendat edendaks.
Tavaliselt hakatakse ebasobiva kandidaadi “Moskva-meelsust” rõhutama siis, Brüsseli-meelne kandidaat hakkab alla jääma. Nii juhtus see ka Moldovas, kus pärast euromeelsete õhkõrna võitu vaibusid sellised süüdistused ruttu.
Putini-meelseks tembeldatud saab ka Eestis mistahes põhjusel, näiteks rahvusmeelsuse eest. Päris Moskva-meelsed, nagu Vene kodanike valimisõigust kaitsvad Eesti sotsid, on ise teiste sildistajad.
Poliitikahuvilistel tasub alati üle vaadata, milline on Moskva-meelseteks sildistatavate poliitiline suund. Ungaris näiteks hoitakse väga lapsi ja peresid ning ei lasta oma maale illegaalseid immigrante (keda lubavad lahkelt sisse nii Euroopa Liit kui Venemaa). Paradoksaalselt on “Kremli agentideks” saanud ka kõik, kes tahaksid Ukrainas rahu (ilma suure võiduta), samas kui sõda jätkumine on hetkel Venemaale soodne.
Konservatiivid teavad, et kui kedagi sõimatakse “paremäärmuslaseks”, siis on ta millegi õigega hakkama saanud.
Uued Uudised