19. märtsil kogunevad Eesti linnade ringteedele ja suurematesse liiklussõlmedesse sajad traktorid, et juhtida tähelepanu põllumajandussektori raskele olukorrale. Korraldajate sõnul on tegemist nähtava meeldetuletusega riigile sõnumiga: Eesti toidutootmine on jõudnud otsustavasse punkti. Traktorite kolonnid on plaanitud Tallinna, Tartusse, Pärnusse, Rakverre, Viljandisse ja Jõhvi ning mitmesse väiksemasse keskusesse.
Aktsioon toimub samal päeval, kui riigikogus arutatakse teemat „Toit kui strateegiline majandusharu“. Ajastus ei ole juhuslik – põllumajandussektor soovib, et poliitiline debatt ei jääks abstraktseks.
Kui varem räägiti peamiselt konkurentsivõimest ja ekspordist, siis nüüd kõlab üha sagedamini sõna „toidujulgeolek“.
Merry Aart EKRE maaelutoimkonnast tunneb heameelt, et põllumehed lõpuks ometi ärkavad ning avaldab neile selles võitluses toetust.
„Eelmine aasta oli juba kolmas ikalduse aasta. Eesti on küll väike riik, aga olenevalt piirkonnast, väga erinevate ilmastiku oludega. Lõuna- ja Kagu-Eestis oli põllumehi, kes ei saanud saaki suviviljast ja märg pinnas ei võimaldanud koristada ka talivilja,“ kõneles Aart.
Talle jääb arusaamatuks, kuidas toidutootjad sel aastal koos eelmiste perioodide võlgadega üldse põllule lähevad. „Aga põllumees on visa, loodame parimat,“ märkis ta.
Merry Aart: „Kui Läti valitsus kuulutas välja kriisi, mis võimaldas põllumeest aidata, siis meie valitsus raputas vaid pead. Lisaks oleme me riigina „tublid“ – suurendame kontrolle, kaitseme kaitsmist mittevajavaid loomi ja linde – eesmärk on „üllas“: vähendada toidujulgeolekut.“
Aart lisas, et kahjuks ei saa meie põllumehed pühenduda toidu tootmisele, vaid peavad pidevalt tõestama, et nende töö on vajalik meile kõigile.