06.12.2017
IMAG3018
Soome Iseseisvuspäeval ja Soome Vabariigi 100-ndal aastapäeval 6. detsembril mälestati Tallinna Metsakalmistul Soome vabaduse ja Eesti au eest võidelnud soomepoisse. Peeti kõnesid ja asetati pärgi.
Tseremooniast võtsid osa Soome Vabariigi suursaadik Kristi Narinen ja sõjaväeatašee Antti Hauvala ning Eesti poolt kaitseminister Jüri Luik ja Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas (EKRE). Lisaks mõistagi soomepoiste esindajad ja paljud külalised.
Soomepoisid on Teises maailmas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939 ja 1940 aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR 200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi “Soome vabaduse ja Eesti au” nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%.
Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi. Suhted Saksa okupatsiooniarmee ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid eri väljaõppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturünnakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos pitkapositega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti.