06.04.2021
Kogu Aafrika sõdib juba aastakümneid. (Foto: Scanpix)
Maailmas on üks koht, kus “mustad elud ei loe” ja see on selle rassi kodumanner Aafrika. Jääb vaid üle ette kujutada, mida teeksid Portlandi mustanahalised, kelle tõttu jääb Ida B. Wells-Barnetti keskkool puu-maskotita, sest kunagi lintšiti nende esivanemaid okste külge, genotsiidihõngulises Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Vasakliberaalne Lääs pingutab kõigega viimse piirini üle, muutes oma õilsad algatused iseenda viletsateks paroodiateks. Võib ju musti kaitsta nii, et neile tuuakse kõik kandikul kätte, neid hoitakse kiivalt solvamiste eest, neid poputatakse “orjuse kompensatsioonidega” ja nii edasi, aga kindel on üks – kui need hellikud astuvad oma esivanemate Mustale Mandrile, ei ole nende must elu enam grammigi väärt.
Mustas Aafrikas on vaid üksikud riigid, kus ei käi mingilgi tasemel relvastatud konflikt – verevalamised käivad alates hõimutülidest ja võitlustest maa ja vee pärast kuni islamiterrorismi, avalike kodusõdade ja riikidevaheliste konfliktideni.
Pealkirjas äratoodud Kongo Demokraatlik Vabariik on eriline just sellepoolest, et selle hiiglaslikul territoorimil sõdivad valitsuse vastu kümned kohalikud rühmitused pluss kõigi naaberriikide opositsiooni relvasalgad ning sõjakuriteod ulatuvad massivägistamistest kannibalismini.
Prantsusmaa raputab oma viimastes raportites tuhka pähe selle eest, et ei näinud ette Rwanda genotsiidi, kuid genotsiidi-sarnased tapatalgud käivad ka eelnimetatud Kongos ja paljudes teistes Aafrika riikides, näiteks Etioopia Tigray provintsis. Neid ei kavatse keegi takistada.
Burkina Faso idaosas tapeti rünnakus kaheksa inimest, Sudaani Darfuri piirkonnas on lahingutes surma saanud 50 inimest, Kesk-Aafrika Vabariigi relvarühmitus lahkub mässuliste ühendusest, ÜRO: Mali põhjaosas sai eelmise nädala rünnakus surma 27 inimest, rünnaku järel Nigeeria vanglale pages üle 1800 kinnipeetava, Sudaanis hukkus hõimukokkupõrgetes 18 inimest, Nigeri kaguosas tapsid islamistid neli sõjaväelast, Somaalia pealinnas hukkus enesetapurünnakus viis inimest, Etioopia inimõiguskomisjon (EHCR) teatas kolmapäeval, et Eritrea sõdurid tapsid novembris Etioopia Tigray piirkonnas üle 100 tsiviilelanikku ning see veresaun võib kvalifitseeruda inimsusvastaseks kuriteoks, Islamiriik teatas linna hõivamisest Mosambiigi põhjaosas – need on ainult viimaste päevade sõjateated Aafrikast.
Mustad elud ei loe Aafrikas mitte midagi – ja seda naeruväärsem on lugeda uudiseid sellest, kuidas Ameerikas kardetakse neegreid solvata puu võtmisega maskotiks, sest see võivat neile lintšimisi meenutada. Kongos saaksid needsamad “solvunud” matšeetega kuklasse ja keegi ei kõssaks. Aga Ameerika kasvatab oma musti lumehelbekesteks, tõsi küll, teisevärvilisteks.
George Floyd oleks Aafrikas tõenäoliselt verine sõjapealik ja “Black Lives Matter” liikumine muutuks ruttu ameerikalibeerlasteks. Nimelt asutas USA president Monroe 19. sajandil Ameerikas vabastatud neegerorjade tarvis Lääne-Aafrikasse Libeeria koloonia, millest 1847. aastal sai iseseisev vabariik. Üle saja aasta valitsesid endiste orjade järeltulijad eliidina kohalikke aafriklasi, kuni eelmise sajandi teises pooles nende ülemvõim kukutati ja riik elas üle mitu kodusõda. 175 iseseisvusaastat pole Libeeriat vähimalgi määral normaalseks riigiks teinud. BLM ei teeks Aafrikas midagi peale uute sõdade korraldamise.
Ameerika Ühendriikides on vaja strukturaalne rassism kaotada seal, kus seda esineb, kuid musti ei tohi seejuures vati sisse sättida ja neist priviligeeritud klassi teha – Aafrikasse sattudes sureksid nood nagu kärbsed ja seda omaenda rassikaaslaste käe läbi, kes on ise seejuures parajad rassistid.
Loe ka Vasakäärmuslikus Ameerikas on isegi puud rassistlikud