10.03.2023
Peaminister on üheaegselt nii hirmul kui ka ülbe.
Eesti liberaalid ja vasakpoolsed peaksid olema õndsuse tipul – võimalik konservatiivne koalitsioon EKRE, Isamaa ja Keskerakonna baasil on olematuks muudetud, kõik kolm erakonda kaotasid saadikukohti, võimuliidul on 60 kohta, et igasuguseid seadusi läbi suruda, aega on tervelt neli aastat, riik on sisuliselt Reformierakonna kontrolli all jne. Aga ikka on mingi kirp pükstes.
Ülbitsetakse kõvasti – Kristina Kallas lubab samasooliste “inimõigused” viimaks seaduseks muuta, keegi õelutsuses Delfis, et EKRE-l pole neli aastat valitsusse asja, Kaja Kallas irvitab, et Martin Helme ka ei uskuvat, et e-valimisi võltsiti… tundub nagu oleks vasakliberaalidel jalad maas. Aga samas tundub, et ei ole ka, sest rünnakud EKRE vastu ägenevad.
“Politoloog Saarts” kirjutab, et EKRE panevat Eesti riigi (loe: loodava multikultuurse riigi) legitiimsuse kahtluse alla; EKRE-t rünnatakse e-valimiste kahtluse alla paneku pärast; endiselt on jutuks vastasseis Heremiga; mõnitatakse Varro Vooglaidu ja nii edasi.
Loogiline oleks, et vasakliberaalid ülbitsevad isu täis ja jäävad rahule, sest peamine opositsioonierakond on justkui elimineeritud, aktiivsest võimupoliitikasse sekkumisest kõrval, pettunud toetajatega ja neli aastat on Kaja Kallase päralt. Aga ei, rünnakud, mis tunduvad mõttetuna, ägenevad.
Midagi on valesti. Esimene mõte läheb e-valimistele. Midagi kardetakse sealt tulevat. Võimalikke võltsimisi on ehk raske tuvastada, aga kergem on tõestada, et e-valimistes pole suudetud tagada täielikku turvalisust. Kui kasvõi üks sopp leitakse olevat sissehäkitav, tõestab see, et e-valimine pole turvaline ja sellest “august” oli võimalik sees käia, demokraatlikus riigis aga on mistahes turvaauk lubamatu ja valimistulemus kahtluse all.
Tõenäoline on veel ka see, et EKRE-t kardetakse seetõttu, et uus valitsus näeb oma võimetust riigi majandusega hakkama saada. Hinnad ja inflatsioon on niigi laes, majandus kukub, prognoosid pole head, uus valitsus aga alustab miljardikärpega, sest raha neil lihtsalt pole, kuigi Eesti Energia kraapis seda rahva taskust kõvasti välja. Asi saab edasi ainult hullemaks minna. Kaja Kallas on kaks aastat võimul olnud, tema vigu ei saa enam ka EKRE osalusega Jüri Ratase teise valitsuse kaela ajada. Liberaalset leeri hirmutab see, et nad ei saa majandusega hakkama, ja siis on EKRE neil kuklasse hingamas.
Veelgi hullem on Kaja Kallasele see, et juba aasta käivat Ukraina sõda ei saa enam ära kasutada – kaua ikka saab “Slava Ukraini” karjuda, kui sõda seisab paigal, neelab Lääne raha, Eesti inimesed väsivad sellest, eriti kui oma toimetulek aina halveneb, Putini kaela ei saa lausa igat asja ajada. Ukraina sõda hakkab Reformierakonna propagandas ennast vaikselt ammendama.
Hoolimata suhteliselt heast poliitilisest positsioonist ei tundu Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 ennast kindlalt tundvat, sest neil tuleb hakata kandma valitsusvastutust, tingimused aga on kõike muud kui soodsad. Ilmselt just seetõttu kardetakse EKRE-t, kes valitsuse möödalaskmisi unustada ei lase. Ja kuskilt võib miski ise välja nõrguda, näiteks e-hääletusmasinatest. Sestap peab liberaalne-vasakleer ka EKRE vastast sõda jätkama. Iseasi, kuidas mitmel rindel sõdimisega hakkama saadakse.
Tõenäoliselt üritatakse EKRE-t üldse elimineerida, aga konservatiivide lõplik keelustamine pole õnnestunud isegi mitte Lääne-Euroopa “sallivates” riikides.
Uued Uudised