Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mida Soome valitsusleping sisaldab

-
19.06.2023
Petteri Orpo
© Scanpix

Soome haruldaselt kauakestvad võimukõnelused, mis algasid 2. mail, jõudsid lõpule 15. juunil. Koonderakonna, Põlissoomlaste, Rootsi rahvapartei ja Kristlike demokraatide pingeliste ja kohati ägedategi vaidluste tulemuseks oli üle 200 lehekülje pikkune valitsusprogramm. Kõneluste eestvedaja, Koonderakonna esimehe Petteri Orpo arvates oli oluline tähtsad asjad täpselt kirja panna, et kokkulepitu teokstegemise ajal ei tekiks uusi lahkarvamusi sellest, kuidas üht või teist teesi tõlgendada.

Põhirõhk uue valitsuse tegevuses on Soome majanduse tasakaalustamisel. Sihiks on võetud riigi rahakoti kosutamine kuue miljardi euro ulatuses, millest kahe miljardi jagu loodetakse saada täiendavat tulu, neli miljardit aga loodetakse kokku hoida mittevajalikke või mitteolulisi kulutusi kärpides.

Kogu hirmpikka dokumenti täpsemalt refereerimata toon siin välja üksikuid punkte, millest on näha, et uus valitsus on tõsimeeli muutmas Soome poliitika suunda. Kriitikud ütlevad, et tegemist on kõige parempoolsema valitsusega Soomes pärast Teist maailmasõda. On see taunimis- või vaimustumisväärne omadus, sõltub muidugi lugeja hoiakust.

– Sotsiaalala ja tervishoiu reform, mida Soomes lühendatult soteks kutsutakse, on igasuguste komisjonide töölaudadel visisenud juba üle kümne aasta. Eelmise valitsuse ajal hakati uuendatud süsteemile viimaks üle minema. Nagu suurem uuendus ikka, seegi nagiseb siit ja logiseb sealt.

Nüüdses valitsuslepingus on otsustatud leida säästuvõimalusi sellestki valdkonnast ning pakutakse mitmeid meetmeid tegevuse tõhustamiseks ja alal valitseva terava tööjõupuuduse leevendamiseks.

– Palgatöötajate tulumaksu vähendatakse nii, et enim kasu saaksid väikest ja keskmist tulu saavad töötajad.

– Üldine käibemaks Soomes on 24%. Rea toodete puhul, kus see seni on olnud 10% (ravimid, kehakultuuriteenused, kinopiletid, kultuuriüritused, majutus), tõstetakse käibemaks 14 protsendini. Osal toodetest aga, nagu mähkmed ja muud sedalaadi intiimtooted, langeb käibemaks 24 protsendist 14 protsendini.

– Jaotuskohustuse mõju mootorikütuse tanklahindadele kompenseeritakse. Täpne kompensatsioonimehhanism ootab veel väljatöötamist. (Jaotuskohustus on kohustus müüa fossiilkütuste kõrval teatud protsendimäär taastuvallikatest valmistatud kütust, mis kütuse koguhinda tõstab.)

– Kui mujalt riigist tulnud isik on saanud elamisloa töölepingu põhjal ja töösuhe lõpeb ning isik ei ole kolme kuu jooksul uut tööd leidnud, tuleb tal Soomest lahkuda. Teatamine Sisserändeametile töötaja töösuhte lõppemisest jääb tööandja kohustuseks. Valitsus kavatseb asuda teatud erialadel hädavajalikke töötajaid värbama nende elukohariikides (India, Filipiinid, Brasiilia, Vietnam).

– Hunanitaarse sisserände tingimusi muudetakse rangemaks. Ka õppeotstarbeline sisseränne kavatsetakse võtta kontrolli alla.

– Politseinike arvu lisatakse umbes 600 isikutööaasta võrra. Külmrelvade kandmine avalikus kohas toob kaasa nüüdsest karmimaid karistusi. Tulirelvade kandmise eest aga mõistetakse edaspidi põhiliselt tingimatu vanglakaristus.

– Aastaid on olnud palju juttu sellest, et Soomes on tihtipeale tulusam abiraha peal kodus istuda kui madala palgaga tööle minna. Uus valitsus karmistab abiraha maksmise tingimusi, viies sisse astmestamise ja seades abiraha teatud oludes sõltuvusse tööjõuameti pakutud töö vastuvõtmisest.

– Toidupoodides on edaspidi lubatud müüa kuni 8% alkoholisisaldusega käärimise teel valmistatud jooke. Edaspidi mõeldakse ka veinide müügi lubamise peale tavalistes poodides.

– „Rohepöörde“ asemel on otsustatud kasutusele võtta uus termin – „puhas pööre“. Uus valitsus lubab eelmise, Sanna Marini (sots. dem.) valitsuse poolt paika pandud kliimameetmetest kinni pidada sedavõrd, kui need ei suurenda kodanike argikulusid ega nõrgenda ettevõtluse konkurentsivõimet.

Uue valitsuse programm on kutsunud esile palju vastukajasid. Peavoolumeedias on näha enamasti kriitikat – aga sellest on mõtet kirjutada eraldi lugu.

19. juuni õhtul läheb Petteri Orpo presidendi juurde teatama, et koalitsiooninõupidamiste osapooled on jõudnud kõigis küsimustes kokkuleppele.

20. juuni hommikupoolikul soovitab president Sauli Niinistö Eduskunna täiskogul valida peaministriks Petteri Orpo. Sama päeva õhtupoolikul teeb president Riiginõukogus ettekande, vabastab ametist Sanna Marini valitsuse ja määrab ametisse Petteri Orpo valitsuse.

 

Paul Oja