04.07.2018
Ukraina päritolu näitlejanna Mila Kunis on hea näide migrandi eduloost, kuid see ei tähenda, et Calais` “džungli” asukatest sama head Lääne ühiskonna kodanikud saavad.
Propagandasõjal on palju tahke ja sageli inimene ei hoomagi, et talle ajupesu tehakse.
Postimehes ilmus lugu “7 kuulsat naist, kes olid immigrandid”, mille sõnumiks on: “ÜRO kinnitusel on üle kogu maailma sunnitud oma kodudest lahkuma igas minutis 20 inimest, et pageda sõja või terrori eest. Mõned neist meestest ja naistest on aga suutnud põhjast tippu rabeleda.”
Edasi selgitab Postimees: “MSN on kokku pannud silmiavava ja mõtlemapaneva nimekirja kuulsatest inimestest, kes on olnud immigrandid. Toome siin välja kuulsad naised, kellest sa ehk ei teadnudki, et neil selline saatus on olnud.”
Edasi järgnevad nimed: Mila Kunis, Iman ehk Zara Mohamed Abdulmajid, Gloria Estefan, Madeline Albright, Alek Wek, Regina Spektor ja Rita Ora. Kõik nad ongi kuulsad naised ja tublid pealegi, kõik nad on põgenenud lastena koos perega diktatuurirežiimiga riikidest, aga see pole üldse oluline. Nagu ka see, et Mila Kunis lahkus Ukrainast tegelikult 1991. aastal, mil Nõukogude Liit lagunes, piirid läksid lahti ja sealt lahkujaid oli väga palju, seega on tema lugu üks paljudest.
Paraku ongi neist otseselt emigreerumisega seotud edulugu vaid Gloria Estefanil, kes Kuubalt tulles hakkas USA-s kohe laulmisega tegelema. Kõik ülejäänud naised tulid koos vanematega Läände, seadsid ennast sisse, leidsid oma kutsumuse ja tõusid tippu. Ja selliseid andekaid väljarändajatest inimesi on maailmas kümneid tuhandeid, eriti immigrantide ühiskonnas USA-s. Selles pole midagi erilist, põhjast tippu jõudnud on tuhandeid kordi enam kui need seitse. Ja vaevalt diplomaadi perest pärit Madeline Albright “põhjast” alustas.
Paljudele tuleb ehk kohe meelde Postimehe arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin, kes on samuti Venemaalt lahkunud poliitiline emigrant ja Eestis ennast edukalt sisse seadnud. Alles oli temalt huvitav lugu, kus ta jutustas siinsetest kooliõpilastest. Nii et ka meil on immigrantide edulugu käepärast võtta. Ja paraku on meil ka omad süürlastest naisepõletajad, kes on migratsiooni negatiivne näide.
Kogu seda Postimehe lugu polekski mõtet üles võtta, kui see poleks üles ehitatud taustale: näete, kui tublid immigrandid on, miks te küll olete nende vastu, nad on samasugused nagu meie ja veelgi paremad! Ja see on juba propaganda, mille taga on soov teha sisserändajad ühiskonnale vastuvõetavamaks, kasutades seejuures ära neist parimate näited, loomaks tausta immigratsioonist kui igas mõttes positiivsest nähtusest.
Selliste propagandalugude tegijad tahavad öelda, et kõik immigrandid on toredad, kuigi ilmselgelt ei saa tõmmata võrdusmärki näiteks USA välisministriks jõudnud Madeline Albrighti ning Saksamaal 14-aastase tüdruku vägistamises ja tapmises süüdistatava iraaklasest asüülitaotleja Ali Bashari vahele, kuigi mõlemad on immigrandid.
Maailm on täis asjalikke immigranditaustaga inimesi, aga nendesamade tulijate seas on ohtralt saasta, nagu seesama Ali Bashar. Postimees üritab väita, et me ei tohiks olla positiivsete immigrantide ehk Madeline Albrightide vastu, kuid jätab märkimata, et kogu immigratsioonivastane leer on just nimelt Ali Bashari suguste kaabakate tuleku vastu, ja neid pole sugugi mitte vähe.
Ennekõike aga ei taha Euroopa siia muidusööjaid ega ka meeletut massi, kes muudaks Euroopa Aafrikaks, aga ainult külmemas kliimas. Gloria Estefani sugused andekad inimesed on igal ajal USA-sse jõudnud ja ka seal vastu võetud, aga Kuubalt on Ameerikasse jõudnud ka kurikuulus Miami kuubalaste maffia, keda keegi sinna ei tahtnud. Nii et Postimehel ei tasuks vaeva näha immigratsioonile vaid ilusate ja inimlike siltide külgekleepimisega – koos hädasolijate ja töökate inimestega on võõrastele maadele kaasa läinud ennekõike kodumaalt karistuse eest põgenevad kurjategijad, pisisulid ja lihtsalt loodrid.
UU