28.09.2022
Eesti ehitusplatsidel kõlab vene keel ka nädalavahetustel. Pilt on illustratiivne.
Üks inimene kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas ta püüdis teada saada, kui palju on hetkel Eesti kokku Ukraina sõjapõgenikke – PPA, sotsiaalkindlusameti ja paljude teiste ametkondade kodulehed on sel teemal täis kõikvõimalikke tabeleid, aga seda kindlat arvu pole kuskil. Viimaks leidis ta selle meediast ja juba enam kui kuu aja taguse.
Segast paneb ka peaminister Kaja Kallas, kes vastuseks saadik Peeter Ernitsa küsimusele vastas kolmapäevases infotunnis: “Ukraina sõjapõgenikke oleme me ajutise kaitsega vastu võtnud 35 971 ehk 2,6% rahvaarvust.” ERR kirjutas aga 11. augustil “Neljapäeva hommikuse seisuga on Eestisse jäänud 50 347 sõjapõgenikku Ukrainast, selgus sotsiaalkindlustusameti statistikast. Kokku on riiki sisenenud 86 768 sõjapõgenikku, kellest 36 421 on Eestist edasi liikunud.”
Peaminister räägib ajutise kaitse saanutest, mis aga erineb tervelt 15 000 võrra siiajäänute tegelikust arvust. Nii jäetakse mulje väiksemast võõraste hulgast.
Lausa riiklikul tasemel jätkub hämamine sisserände piirarvu üle. BNS vahendab: “Valitsus saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307, 58 rohkem kui 2022. aastal. Aastane sisserände piirarv on Eestisse rändavate välismaalaste maksimaalne arv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast 1. septembri seisuga. 2022. aasta 1. septembril elas Eestis kokku 1 307 302 inimest, seega kujunes 2023. aasta piirarvuks 1307 inimest, selgub määruse eelnõust.”
Kaja Kallas väitiski ühes varasemas infotunnis, et see 1307 olevatki arv, kui palju üldse jääb aastas siia välismaalasi.
Sisserände piirarvu alla aga ei kuulu pereränne, õpiränne, õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asumine, iduettevõttes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad.
Nagu näha, saab Eestisse sisse rännata väga erinevaid teid pidi. Lisaks kõik need tähtajalised ja ajutised töötajad, kes küll saavad ajutise loa, aga meie endigi, Soomes töötavate eestlaste taustal on teada, kuidas ajutine muutub ruttu alaliseks, sest vahepeal võib küll kodumaal ära käia, aga siis sama tööandja juures uue “ajutise” töö saada.
Eestisse mingiks elama jäämiseks on tohutul hulgal erinevaid teid ning neid tekitatakse liberaalide ja vasakpoolsete poolt aina juurde (välismaalaste seadus) ning surve massimigratsiooniks on suur (IT-sektori pöördumine valitsuse poole, et Vene kodanikest IT-töötajad võiksid Eestisse jääda). Tulemusi aga näeme-kuuleme mitmerassilisest tänavapildist ja võõrkeelte rohkusest seal.
Uued Uudised