Veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri võtab oma sotsiaalmeediapostituses karmi kriitika alla Eesti sõjapartei poliitikud, kes ei lähtu mitte reaalsest olukorrast, vaid jätkavad loosungite keeles.
“Kas Ukrainas võiduka lõpuni peetavat sõda jutlustanud uskusid päriselt, et Venemaa surutakse põlvili ning Putin, Šoigu, Gerassimov, Lavrov jt sõidavad tšarterlennuga Haagi, et end rahvusvahelisele kriminaalkohtule üles anda?
Leo Kunnas räägib suisa, et Ukrainal on võimalik selle aasta jooksul sama tasavägiselt sõda jätkata, kui Ukraina rahvas ja tema valitud juhid otsustavad sõja jätkamise kasuks.
Mille nimel ukrainlased peaksid edasi sõdima ja veel suuremal hulgal kahjuks ka surema? Et võita Donbassis natuke maad tagasi? Paremate rahutingimuste nimel? Venemaa purustamine ei ole ju realistlik ja tingimused on Ukraina jaoks kogu aeg halvemaks läinud.
Vägisi jääb mulje, et kiire rahu sõlmimise pärast murelikud eestlased soovivad rehepaplikult, et konflikt kestaks veel võimalikult kaua, et Venemaa käed oleksid Ukrainas seotud. Liberaalsetele poliitikutele on Ukraina sõda olnud ka küüniline maineprojekt.
Kui rahukokkulepe on sõlmitud, tuleb siin Eestis otsa vaadata nendele inimestele, kes kogu aeg karjusid, et Ukraina sõdib Eesti eest, et see on meie sõda ja Venemaa tuleb põlvili suruda ning tükeldada. Nad panid Eesti riigi nimel kõik valele kaardile.
Need inimesed on Eesti julgeolekut mõõtmatult kahjustanud, norides Venemaaga pööraselt tüli ja olles nüüd olukorras, kus USA astub kõrvale ning ütleb: vaadake ise, kuidas te edaspidi hakkama saate.
Reformierakond koos oma väiksemate satelliitidega on meie riigi praktiliselt maha mänginud. Kui Eesti jääb püsima, siis tänu Donald Trumpi diilile. Kui me pole diili osa (selles mõttes, et jääme lääne mõjualasse), siis ei päästa meid ka kaitsekulutuste tõstmine viiele protsendile.
Meie ühiskonda on viimastel aastatel juhtinud eriti lühinägelik, kuid samas ennastimetlev ja ennasttäis russofoobne idiotism. Mitte et ma ei teaks, mida Venemaa endast kujutab, aga kui meil kord juba on selline geopoliitiline asend, siis see, mida Eesti riik on Ukraina sõja ajal teinud, on nii masendavalt idiootne, et ausalt öeldes ma ei imestaks, kui selgub, et kõik need Ukraina lippude ja lintide lehvitajad ja slaavatajad on GRU agendid, vähemalt polkovniku aukraadis. Kuritegelik idiotism, või peaks ütlema: geniaalne operatsioon?
Nüüd halatakse, et Trump on ikka Putini mõjuagent, kes kinkis Putinile poolvõidu jne. Aga milline võit siis Ukrainale (ja Eestile ja Euroopale) terendas, mille Trump justkui ära andis? Mis väljavaade oli Ukrainal Venemaad võita, enne kui “mõjuagent” Trump kõik ära rikkus? Kas Ukraina väed olid juba Moskva ümber piiranud?
Miks Eesti sõjaparteilased nii hirmsasti tahavad, et ukrainlased ja ideaalis ka eurooplased seda sõda Venemaaga jätkaksid? Võit Venemaa üle, mis idanaabri käpuli suruks ja meile justkui aega võidaks, on jampslik luul.
Igatahes siin me oleme – olles idanaabri suunal vahutanud ja kõvatanud, ise palja peega ja nüüd ka ilma suure poisita selja taga. Need kuritegelikud idioodid, kes on meie nimel seda kõike teinud, peaksid igatahes lavalt kohe kaduma.”