Miks inimesed võitlevad tuuletööstuse vastu?

Eestis seisavad kümned tuhanded inimesed oma kodukoha looduse ja elukeskkonna eest. Ainuüksi erinevatel veebilehtedel nagu rahvaalgatus.ee ja petitsioon.ee on kogutud üle 20 000 allkirja tuuletööstuse vastu.

Aga miks? Kas inimesed on lihtsalt tuuleenergia vastased? Kindlasti mitte.

Mida rohkem tutvuda tuuleenergiat käsitletavate dokumentide ja arendusplaanidega, seda selgemaks saab, et asi ei ole sugugi roosiline. Vastupidi – paljudel juhtudel on olukord kontrolli alt väljunud.

1. Kinnisvara väärtus langeb. Tootsi alevikus on juba näha, kuidas kinnisvara väärtus tuulepargi lähedal on langenud. Lisaks on Eestis juhtumeid, kus inimesed ei saa oma elamumaale enam uut maja ehitada, sest planeeritav tuulepark on liiga lähedal. Kas selline ongi meie tulevik? Omad kinnisvara, aga ei tohi seda sihtotstarbeliselt kasutada?

2. Inimesed kolivad ära – mured jäävad kuulmata. Üle maailma on tuhandeid juhtumeid, kus inimesed lahkuvad tuulepargi naabrusest müra, varjutuse või muu häiringu tõttu. Sama toimub Eestis. Saardes räägivad inimesed, kuidas nad ei saa enam rahulikult elada – ja ometi ei ole neil kuhugi pöörduda. Nad on jäetud oma murega üksi.

3. Elektriarve ei muutu väiksemaks – hoopis uusi kuluridasid lisandub. Kuigi räägitakse taastuvenergia odavusest, ei ole inimesed näinud elektriarvetel reaalset hinnalangust. Vastupidi – arvele ilmub järjest uusi ridu: võrgutasud, taastuvenergia tasud, salvestusvõimsuse investeeringud. Isegi kui turuhind kõigub, maksab lõpptarbija selle kinni üha keerukama skeemi kaudu. Kas see ongi “odav elekter”?

4. Üleplaneerimine: 193 maismaatuuleala ja see arv kasvab. Hetkel on planeeringutes vähemalt 193 maismaatuuleala, kokku hinnanguliselt ligi 7000 MW, mis tähendab tohutut üleplaneerimist. Tuuleparke tuleb juurde tormilise kiirusega ning paljud külad ja alevikud võivad jääda koguni 3–4 tuulepargi piiramisrõngasse. Selline massiline planeerimine tekitab õigustatult küsimuse: kes kontrollib, kui palju ja kuhu võib ehitada?

5. Tuulikud metsades ja rohevõrgustikus – vastuolus Euroopa suuniste ja üleriigilise planeeringuga. Vähemalt 75% planeeritud tuulealadest paiknevad metsamaal või rohevõrgustiku aladel. Siin on vastuolu nii Euroopa Liidu direktiivide kui ka Eesti enda strateegiliste plaanidega: eelistada tuleks juba kahjustatud või tööstuslikke alasid. Miks sellest rangest suunisest mööda vaadatakse?

6. Planeerimine on killustatud ja läbi mõtlemata. Iga vald ja ministeerium toimetab omaette, justkui oleks tegu eraldiseisvate projektidega. Tegelikkuses paiknevad paljud arendusalad üksteise kõrval või lähistel, moodustades hiiglaslikke tööstusrajoone, mille koosmõju loodusele ja inimestele ei hinnata ega arvestata.

7. Eesti Panga analüütik: üle 50% juhuelektrit ei anna enam hinnavõitu. Ka Eesti Panga analüütik on jõudnud järeldusele, et kui juhitamatu elektri (nagu tuul) osakaal Eestis kasvab üle 50%, ei anna osakaalu edasine suurendamine mingit hinnavõitu – elektri koguhind enam odavamaks ei lähe. Prognooside kohaselt moodustab juhuelekter 2025. aastal juba üle 40% meie elektritarbimisest. Seega oleme väga lähedal punktile, kus uute päikese- ja tuulejaamade ehitamisest ei ole mingit kasu.

Me ei ole tuule vastu – me oleme kaose vastu!

Tuuleenergia võib olla osa puhtast tulevikust, aga mitte sellisel viisil. Me ei ole tuuleenergia vastu – me oleme vastu sellele, kuidas seda Eestis tehakse: läbipaistmatult, elukeskkonda lõhkuvalt ja kohalike inimestega arvestamata.

Kellele seda tuuletööstuse buumi tegelikult vaja on?

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

Allikad:

https://www.akadeemia.ee/…/04-martti-randveer-29.05.25.pdf
Rahvaalgatus.ee
Petitsioon.ee