31.10.2022
Marko Mihkelson ei ole juba ammu kellelegi autoriteet.
Ukraina sõja valguses on paslik meenutada seda, et praegu pildiskandaali tekitanud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson käis vaetult enne sõja algust Ukrainas kohtumas Moskvas riigiduuma väliskomisjoni esimehega.
Venemaa annekteeris Ukrainas Krimmi juba 2014. aastal ning alustas uut laiaulatuslikku pealetungi tänavu 24. veebruaril.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kohtus aga riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutskiga veebruari alguses ehk paar nädalat enne Venemaa agressiooni..
ERR teatas toona, et lisaks kohtus Mihkelson Moskvas Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimehe Fjodor Lukjanovi, ühingu “Rahvusvaheline Memorial” juhatuse esimehe Jan Ratšinski ja Memoriali Inimõiguste Keskuse juhatuse esimehe Aleksandr Tšerkassovi, Levada Keskuse direktori Denis Volkovi ning liitlasriikide suursaadikutega.
Samuti leidis aset töölõuna riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutskiga.
„Samal ajal kui me seisame Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest ning nõuame NATO-lt, USA-lt ja Euroopa riikidelt üksmeelt seista vastu Kremli nõudmistele ja väljapressimistele, käivad Reformierakonna poliitikud meid Moskvas maha müümas. Ja seda vahetult peale 2. veebruaril tähistatud Tartu Rahu 102. aastapäeva,“ kirjutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Henn Põlluaas 6. veebruaril.
Ta viitab, et Mihkelson kohtus Vene riigiduuma väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga (endine asevälisminister), kellelega arutas loobumist Eestile kuuluvatest Tartu rahulepinguga kuuluvatest aladest. Põlluaas viitab, et just Karassin kaitses 2008. aastal Venemaa agressiooni Gruusia vastu ja nimetas „küüniliseks, arusaamatuks ja ebaloogiliseks“ Balti riikide ja Poola avaldust, milles tauniti Venemaa tegevust. Samuti on ta ähvardanud Ukrainat oma territoriaalse terviklikkuse kaitsmise eest relvajõul, väitnud, et Kremli kaasmaalaste poliitikal ei ole midagi pistmist nn viienda kolonni tekitamise ega selle ärakasutamisega jne.
„Mihkelsoni lömitamine Kremli ees, arutu soov anda agressorile vabatahtlikult ja tasuta ära Saaremaa suurune maa-ala on absurdne ja mõistusevastane. Eriti tänase olukorras, kus Kreml ähvardab vallandada suursõda Euroopas ja on korduvalt väljendanud oma vaenulikkust Eesti suhtes. Samasuguse kollaborantliku ja Kremli huvides oleva ettepanekuga on juba varem välja tulnud ka välisminister Liimets ja peaminister Kaja Kallas,“ kirjutas Põlluaas toona.
Juba siis nõudis Põlluaas Mihkelsoni tagasiastumist. Nüüd on väliskomisjoni esimees uue probleemi ees ja ikka ei näe tema koduerakond, et midagi on valesti ja see mees ei sobi poliitikasse, veel vähem riigikogu väliskomisjoni juhtima.