30.05.2021
Nagu riik riigis: keelan, käsen, poon ja lasen.
Pärast õigeksmõistvat kohtuotsust perevägivallas süüdistatud Marti Kuusiku üle hakati meedias arutlema selle otsuse üle nii- ja naapidi, põhiliselt keskenduti sellele, et prokurör Sirje Merilo kaebab otsuse kindlasti edasi ning miski pole veel selge, vahendati ka presidendi vabandust, mille ta lubas anda veendunult, et niikuinii Kuusik südi mõistetakse, samuti mängiti suurelt välja pealekaebaja Merli Kaunissaare detailne jutt.
Ekspress Meedia toimetajad ja peatoimetajad said jätkata oma rubriiki, mida alustati nädal varem Aivar Mäe õigeksmõistmise järel, kus õigustati seda, miks inimene ilma kohtuotsuseta ikkagi risti löödi.
Aga selles tormijooksus jättis meie end nii professionaalseks ja pädevaks pidav ajakirjandus täiesti tähelepanuta väga olulise asja, mis kargab näkku kohe kohtuotsuse teisel real: „Tunnistada õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi 02.05.2019 jälitustoimingu luba nr PL7650/2019“.
Halloo?! Viru prokuratuur andis välja ebaseadusliku jälitusorderi, aga mitte kellegi silm ei pilgu selle peale. Aga raadio poliitikasaates mainiti kahe minuti jooksul kolm korda, et Eesti on õigusriik.
Kas „õigusvastase jälitustoimingu loa kehtestuks tunnistamisele“ järgneb ka karistus või kohtupidamine selle üle, kes selle andis ja kellele see välja anti?
Või ketrame päevast päeva ikka väljamõeldud jutte naistevastasest vägivallast ja anname vihjeid, et „niikuinii midagi seal oli“, mis sest, et kohtus pole miski tõendust leidnud.