Eestis upitatakse nüüd ülespoole poliitprojekti “parempoolsed”, mis tegelikult on üks tavaline vasakliberaalne uuskäkk.
Miks ei saa nn Parempoolseid pidada tõelisteks parempoolseteks? Sest kogu liberaalses Läänes on tõelised parempoolsed jõud põlu all, neid sildistatakse “paremäärmuslasteks”. Eestis on vasakpoolsete ja liberaalsete jõudude poolt okupeeritud ühiskond, aga “Parempoolsed” kosuvad uusmarksismi hingeõhus jõudsalt.
Möödunud sajandil oli läänemaailmas demokraatia. Paljudes riikides vaheldusid võimul erinevad maailmavaated pidevalt: Suurbritannias konservatiivid ja leiboristid, Saksamaal CDU/CSU ja sotsiaaldemokraadid vabade demokraatidega jne. Haruldased polnud ka nende endi koalitsioonid.
Mingil hetkel sõlmiti vasapoolsete (uusmarksistide) ja liberaalide vahel koostöökokkulepe, et välistada koostöö konservatiivide ja parempoolsetega. Õigemini surus selle kokkuleppe läbi uusmarksism, seda on näha sellest, kuidas liberaalid on üle võtnud palju marksistlikku ideoloogiat ja tegutsemist. Need väidetavad konservatiivid, kes praegu läänemaailmas võimul on, on samuti pseudokonservatiivid (ka Eesti Isamaa).
Parempoolsus ja tõeliselt parempoolsed jõud on liberaalses Läänes endiselt põlu all, aga nüüd hakkavad nad muutunud Ameerika toel uuesti kosuma ja ilmselt naasevad võimule.
Mis aga on Eesti erakond Parempoolsed? Kamp, mis ehib ennast võõraste sulgedega, parempoolsust on neis ülivähe. Võimule tulles jätkavad nemadki Reformierakonna poliitikat, kelle toeks on nad loodud.
Liberaalses uusmarksistlikus riigis ei püsiks Perling üldse pildis, kui ta oleks parempoolne. Ta on poliitiline Trooja mära, et konservatiivset valijat eksitada.
Uued Uudised