Miks riik tahab põhikoolilapsed hariduseta jätta?

EKRE haridustoimkonna liige Eda Rüütel arutleb tänavuste lõpueksamite toimumise või ärajäämise üle.

„Kui tibusid loetakse sügisel, siis eksamitega tehakse algust kevadel!

Eelmise aasta sügisest läbisid poliitikud (eesotsas HTM-iga) õppetunni eksamitest – kõikvõimalikud aineliitude esindajad jagasid teadmisi eksamite tähtsusest meie haridussüsteemis. Kevadine teemakontroll kobareelnõus (SE 170§21) näitas selgesti, et endiselt pole arusaamist eksamite olemusest, ehk mis need on, kellele ja milleks neid tehakse.

Kordame teemat põhikooli näitel, et asi selge oleks. Põhikooli lõpueksam korraldatakse, nagu nimigi ütleb, põhikooli lõpetajale põhikooli lõpus, mis võtab kokku lõpetaja üheksa-aastase haridustee ja näitab, kas ja millisel määral on ta vajalikud teadmised ja oskused omandanud. Seatud kriteeriumite täitmine näitab, millisel määral on põhikool oma üleande täitnud – kas lõpetanust on saanud selline küps inimene, nagu seadus on põhikoolile ülesandeks teinud.

Tänavu on põhikoolilõpetajaid 13-14 000.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on põhikooli lõpetamise tingimused sätestatud riiklikus õppekavas (PGS§30), milleks on ühtsed põhikooli lõpueksamid eesti keeles ja matemaatikas ning eksam ühes õpilasele vabalt valitud aines. Lõige viis ütleb, et põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastatakse õppenõukogu otsusel lõputunnistus.

Ütleme, et riik on tänase seisuga need nõudmised selle aasta lõpetajatele tühistanud, aga need tingimused on kehtinud enne ja jäävad kehtima ka pärast katkuaastat. Teiste lõpetajatega võrreldes on selle aasta lõpetajad seega väga kehvas olukorras. Kui neil jäävad kooli lõpetamise tingimused täitmata, pole neil ka nõuetekohast riiklikku haridust ja saadav haridust tõendav dokument on sama hea kui kehtetu või vähemalt mõttetu.

Aastahinded ei asenda eksameid ja vastupidi. Sa kas oled või ei ole tingimusi täitnud, sul kas on või ole põhiharidust omandatud. Seadus ei näe lõpetamiseks ette muud varianti. Ja sellest ka küsimus, miks riik tahab selle aasta põhikoolilõpetajad jätta hariduseta?

Ja tegelikult ei ole eksamite ärajätmiseks mõjuvat põhjust. Meil ei ole täna tegu aastatepikkuse sõjaolukorraga. On paarikuine kriis, milles on kõik on oma panuse õppetöösse kaugõppe teel andnud, et kooliaasta edukalt lõpetada.

Muide, need on ka miinimumnõuded. Varasemalt tehti põhikoolis eksameid kordades rohkem. Mis osalt näitab tollase aja suhtumist õppimisse ja kinnitab tänasega võrreldes hariduse paremat kvaliteeti.

Gümnasistid teevad sellel aastal kaks riiklikku eksamit, aga põhikooli lõpetajad mitte ühtegi, kuigi pidid need toimuma mõlemal ühel ajal, juunis. Õpilaste ja õpetajate taha eksamid ei jää ka juba selle tõttu, et samaväärselt gümnasistidega on tööd teinud nemadki. Ja üheksa aastat kokku. Ning kõik kooli lõpetamise tingimuste täitmise nimel. Vaevalt et kellelgi oli eesmärgiks vaid aega meeldivalt sisustada või lihtsalt aastahindeid koguda. Või mille poolest nende juuni teistest erineb, et põhikool eksamitest loobuma peaks…?

Ja mis keelaks eksameid, nagu kõiki muid kriisist mõjutatud asju, edasi lükkama kasvõi haridusaasta seadusliku lõpuni, 31. augustini?

Mis ta teeb sellega või kuhu läheb? Läheb edasi gümnaasiumi katsetele, öeldakse. Noorele on muidugi põnev, aga koolikatsed ei asenda lõpueksameid. Need on oma olemuselt kaks täiesti erinevat asja. Üks tähistab riiklikult kohustusliku haridusperioodi lõppu (kui olulist verstaposti ) ja on hariduskvaliteedi näitajaks. Teine aga nö õnnemäng, sest õpilased ei lähe uude kooliastmesse katsetevooruga mitte põhikooli lõpueksameid sooritama – põhikooli lõpetama! – vaid oma sobivust proovima.

Gümnaasiumil pole mingit õiguslikku alust põhikooliõpilase õpitud teadmisi eksamitega kontrollida, kuna see pole tema koolitamises osalenud. Põhikooli õpilane saab lõpetada põhikooli vaid põhikoolis ja seaduses ettenähtud tingimusi täites ka vastava tunnistuse.

Põhjust põhikoolieksamite kaotamiseks leiavad isegi gümnaasiumipidajad. Ettekäändeks tuuakse rasked sisseastumiskatsed, mida ka eksamiteks tahetakse nimetada. Ka siin on rida küsitavusi.  Ülikoolidele pole probleemiks gümnasistide lõpueksameid sisseastumisel arvesse võtta. Aga gümnaasiumitele põhikooli lõpueksamid ei sobi. Kas nad ei usalda põhikooliharidust?

On igati loogiline, et järgmine aste sõltub eelmise astme lõpetamise kvaliteedist. Mitte ei otsusta järgmine aste eelmise astme lõpetamise sellega, kelle tema vastu võtab või mitte. Gümnaasium võib õpilasi proovile ju panna, kuid kas neist pole mitte liiga julm, teha seda vahetult enne põhikooli lõpueksameid ja teha valik enne põhikooli lõppu. Põhimõtteliselt ei saa õpilane minna järgmisse astmesse enne, kui eelmine pole edukalt läbitud. Miks ka koolipidajad ei võiks pingutada, aegu nihutada ja õpilaste ootustele vastu tulla?

Eksamiteta põhikooli lõpetamine pole kindlasti õpilastele kadestamisväärt asi, sest lõpetamise tingimusi mitte täites pole sul tõestust, et sul vastav haridus ka tegelikult on. Gümnaasiumis edukaks toimetulekuks on põhikoolist saadud standardiseeritud baasteadmised oluliseks eelduseks. Niisama valmistab ette ja annab gümnaasiumiharidus võimaluse minna ülikooli.

Juba mõnda aega kurdavad nii ülikoolid kui gümnaasiumid eelmise astme puuduliku hariduskvaliteedi üle. Kutsekooli, gümnaasiumi või ülikooli sattub üha rohkem eesti keelt mitteoskavaid eesti koolidest pärit noori. Järelikult pole töö ja teadmiste kontrollisõel olnud tõhus.

Mis saab nüüd, kui eksamid üldse kasvõi sellele aastajärgule ära jätame? See tähendaks igasuguse sõela kõrvaleheitmist. Seni on ühtlast taset hoidnud just riiklikud lõpueksamid. Ei ole ka aus, et täna laseme ilma kvaliteedimärgita ühiskonda noored, kes arvavad end midagi saavutanud ja saanud oleva, ilma neil seda tegelikult olemata. See on vastutustundetu, alatu pettus riigi kui kodaniku vastu, kes sellise lõputunnistuse saab.

Oletame, et tänavu ei tee eksameid ka autokooli õpilased, noored arstid, juristid, kuna… saate aru ju küll – rasked ajad. Meist keegi ei taha aga elada riigis, kus me ei saa millelegi kindlad olla, kus me kedagi ega midagi ei saa usalda. Riigi vastutus on kanda hoolt koolide ja pedagoogide eest, et nemad saaksid täita oma vastutust koolitada ja kasvatada üles vastutustundlikud ja eluterved ühiskonna liikmed, kes oma saadud teadmiste ja oskustega riigis elu edasi viiksid. Või pole see enam nii?

PGS seadus §4 seab põhikoolile eesmärgiks „…aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed”. Noor on ilma nõuetele vastava põhihariduseta sattunud riigi toel ummikteele. Ta on täitnud justkui kõik eeldused peale teadmiste kontrolli.

Tööstuses nimetatakse kontrollimata ja normidele mittevastavaid seadmeid praagiks, mis iial kasutust ei leia. Kas see pole mitte riigi enda korraldatud hariduspraak, mis riivab kodanike põhiseaduslike õigusi ja eirab riigile antud vastutust?

Riigivõim võib laiutada käsi, jah, juhtub, aga sinul on tingimused põhikooli lõpetamiseks täitmata. Hiljem, sooviga edasi õppima minna, pole enam oluline, mis aeg oli siis, kas olid terve või haige või suremas. Kõigil ei õnnestu pageda gümnaasiumi, ehk vaid umbes 60% lõpetanutest. Mis saab teistest, kellel tegelikult on jäänud kool õiguslikult lõpetamata?

Kui nüüd iga riigikogu liikme ja iga poliitiku poole eraldi pöörduda, siis kus Te täna oleksite, kui teil poleks põhikooliharidust? Kui teieaegne HTM minister oleks ka soovinud teid igast pingutusest säästa ja eksamitest päästa?

Kuhu te tahate siis selle aasta põhikoolilõpetajad saata või mida neile soovitada? Oletame, et teie laps on tänavu põhikooli lõpetamas ja juhtumisi gümnaasiumi ei saa… Et, mis siis või… Ja küll läheb üle, nagu taastutakse koroonast?

Kui aasta alguses polnud HTM meelest haridust vaja Krabikooli erivajatustega lastele, siis nüüdseks ei vääri seda ka kõik üldhariduslike koolide põhikoolilõpetajad. Kurb! Minu meelest pole täna vähimatki alust põhikooli eksamite ärajätmiseks! Küll aga on võimalusi, et parema homse nimel oleks ka selle aasta põhikooli lõpetavatel noortel korralik hüppelaud ellu.“