Miks valitsused valetavad? Ühiskonnale hakkab üha enam kohale jõudma, et EKRE on alati asjast rääkinud

Eestis on juba legendiks kujunenud see, et kõik, mida EKRE poliitikud on rääkinud, osutub hiljem tõeks. Nüüd on kätte jõudmas aeg, mil “EKRE juttu” räägivad ka paljud tuntud ühiskonnategelased. Võimupoliitikud mõistagi ei tunnista oma eksimusi kunagi.

Tallinna Ülikooli majanduspoliitika õppejõud Raul Parts kirjutab Postimehes sellest, et kui poliitikud ei suuda lubadusi täita või lausa põruvad, siis kasutavad nad retoorikat, millega süü endalt lükata ja vastutust mitte võtta.

Raul Parts meenutab Andrus Ansipi lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, Kaja Kallase lubadust, et maksud ei tõuse, Kristen Michali lubadust, et maksutõusud olevat ajutised, Yoko Alenderi juttu, et riigi poolt kinni makstav tuuleenergia tulevat odav, ministrite ja ametnike lubadusi, et kohe-kohe tuleb majanduskasv… miski sellest pole täitunud ehk on olnud otsene vale.

Kuna valetamine ei too endaga kaasa ei negatiivseid tagajärgi ega ka võimalikku karistust, siis jätkavad võimupoliitikud häälte saamise nimel rahva lollitamist, kuigi lubatu ei saa kunagi teoks. “Kui lubadusi ei suudeta täita või need ebaõnnestuvad, kalduvad Eesti poliitikud kasutama kulunud retoorikat, mille järgi ei ole oluline süüdlaste otsimine, vaid tuleks keskenduda vigadest õppimisele, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida,” kirjutab Parts.

Kui kaporatuur oleks Eestis õigluse teenistuses, siis oleks pärast Jüri Ratase teist, EKRE osalusega valitsuse kukutamist võimule pääsenud poliitiliste jõudude täidesaatva võimu poliitikute vastu algatatud juba kümneid krimiasju. Kui meedia oleks sõltumatu, kirjutataks nende sigadustest lugusid, mille järel ei saaks sigatsejad enam kuidagi pildile jääda. Paraku tegelevad kõik riiklikud institutsioonid nende asjade otsimisega, millega saaks opositsiooni suud sulgeda või nad pildilt sootuks maha saada.

Ühiskond hakkab juba palju rääkima sellest, kui vale on Eestis kõik Reformierakonna valitsedes. EKRE on kitsaskohtadest rääkinud viimased kümme aastat, aga rahvuskonservatiive pole kuulatud, tulemuseks aga on see, et kogu ühiskond hakkab vaikselt peeglisse vaatama. Nagu tegi Tallinna Ülikooli majanduspoliitika õppejõud Raul Parts.

Uued Uudised