Fosforiiti uuriti ja puuriti Virumaal ning nüüd lõpuks selgus, et meid päästab esialgu neist kaevandamisplaanidest investeerimisvõimetus – fosforiidi maailmaturu hind on praegu liiga madal ja kaevandamine ei tasu ära.. Seda, et Eesti fosforiidi kätte saamine on liiga kallis, teati juba rohkem kui 30 aastat tagasi. Aga vaatamata sellele, kulutati miljoneid eurosid uurimistöödeks. Uuringute eelarve oli 6,1 miljonit eurot, kuid need läksid veel ligi paari miljoni võrra kallimaks.
“Majandusliku tasuvuse juures tõi ministeerium välja, et peamised põhjused on suur investeerimisvajadus, maavara omadustest tulenevad töötlemis- ja jäätmekäitlusega seotud kulud. “Lisaks ei ole fosforhappe hind maailmaturul piisavalt kõrge, et selline investeering ära tasuks,” selgub ministeeriumi teatest.
Uuring näitas, et praegu kasutusel olevate tööstuslike tehnoloogiatega ei ole võimalik Aru-Lõuna fosforiidist majanduslikult tasuvalt haruldasi muldmetalle eraldada. “Samuti ei ole praegu sobivat tööstuslikul tasemel lahendust fosforiidi peal paikneva musta kilda väärindamiseks,” selgitas Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.
Seetõttu tuleb fosforiiti käsitleda eelkõige Eesti strateegilise maavaravaruna, märkis kliimaministeerium. “Tulevikus võib selle kasutamine muutuda otstarbekaks juhul, kui arenevad tehnoloogiad, muutuvad turutingimused või tekivad häired senistes tooraine tarneahelates,” lisati teates.
Allikas: