24.10.2023
Eestlased peaksid rohkem meenutama, mille nimel Vabadussõjas võideldi.
Kahekordne poliitvang, vabadusvõitleja Tiit Madisson nentis oma elu lõpu poole, et kui ENSV mõistnuks hakata tootma rahvale teksaspükse jms, siis oleks laulev revolutsioon tõenäoliselt olemata olnud. Selle kibedalt kõlava seisukohaga ütles mees, et eestlane on oma olemuselt puhas materialist, kes on valmis iseseisvuse ideaalist sama ruttu loobuma, kui ta selle eest end vabaks laulma ruttas.
Ehk ongi see põhjus miks Madissoni karjäär piirdus vallavanema ametiga, suures poliitikas pole seesugusel idealistil pikka pidu. Mitte vastandades ütlen, et isa ja poeg Helmed on selles vallas pragmaatilisemad: tahate teksaseid ja Eesti olemist EL-s, saate, aga saate ka turumajandusel toimiva suveräänse rahvusriigi. Et Helmed peavad lugu härrasmehelikust esteetikast, kohtleb nende loodud poliitikagi rahvast põhimõttega: mida daam soovib, selle ta ka saab.
Eestlase geenides on talletunud mõisa ja tõlla ihalus ning neid komplekse osavalt ära kasutades, suutis Reformierakond kinnistada end 1999. ja 2007. aasta valimiste raames eesti rahvale suureks Issiks, kes organiseeris tütrekesele uhke auto ning on valmis ebasoositud väimehe kandidaadi iga kell läbi klohmima. Hellitatud tütar märkab et viimase 15 aastaga on Issist saanud kasiinosõltlane, kes teeb mida võõrad mehed ütlevad ja keda ei saa usaldada julgeoleku ning majandusliku heaolu garandina. Samas hoiab tütar siiski Issist kinni, sest kõrgema ideaali puudumise tõttu, pole ta valmis Issit hülgama. Issi on jumala eest, kuigi on näha et perekond on lõhki minemas. Issi aga ei talu tütre kõrval olevat väimehe kandidaati, sest siis kaoks Issi viimnegi prestiiž ning oma positsiooni tõttu jõuab ta veel näitemängu teha.
Reformierakond pole kunagi olnud eriline omariikluse patrioot, seda tunti aastaid ettevõttesõbraliku ja liberaalse ühiskonna eestkõnelejana, sh julgeoleku garandina. On müstika, millise intensiivsusega on see kamp asunud eestlasele püha ideaali nagu Eraomand maksustamise läbi hävitama. Eksivad need, kes arvavad et nõukogude võim sundis eestlase püssi ähvardusel kolhoosi tööle minema. Tegelikult on asi nõnda, et inimestele pandi peale nii suured riiklikud maksud, et nad lihtsalt olid sunnitud eraomandist loobuma. Oma töö tegi muidugi ka ideoloogia: heatädilikult agiteeriti inimesi ühist maad üles harima sh valitses pidev sõjaoht. Eksivad need, kes arvavad, et nõukogude ideoloogia propageeris klassikalist maa elu, vastupidi, pikem plaan oli elu maal likvideerida, lihtsalt ressursid said varem otsa, NL lõpetas olemise.
Tänane olukord on oma olemuselt sarnane. Eksisteerib ametlik dokument, mis ütleb et aastal 2040 elab enamus inimesi pealinnas, seda on võimuritel kerge saavutada, sest eelnevalt on aastakümneid viljeletud kahjuliku regionaal- ja rahvastiku poliitikat. Automaks on aga efektiivne meede, kuidas inimesed maalt ära ajada, tekitada nn 15-minuti linnad, kus kodanikud on tehnoloogia abil enam jälgitavad kui nad oleks seda hajutatult. Tekib küsimus, kas planeedi päästmise nimel on eestlane selleks tõesti valmis? Kas see hoiab ära kardetava vene okupatsiooni, kui elu muutub kehvemaks?
Tiit Madisson ei pannud kunagi kogu süüd salapärase eliidi õlule, vaid rääkis ka sellest, et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Kui eestlane on vaikivalt olnud nõus sellega, et 2/3 parlamendis vastuvõetud seadustest on EL direktiivid ja mil moel on veel globalism häirinud meie suveräänsust, siis tekib küsimus, kas eestlane on valmis loobuma ka pühast eraomandist: maja ja auto.
Sõjaõnn pidavat pöörduma siis, kui inimene mõistab et enam ei sõdi ta mitte ideaali, vaid leiva eest. Kui rahvas mõistab et nn rohepöörde varjus on riiklik korruptsioon röövinud temalt vara ja taga tipuks ka vabaduse ning ta on sunnitud seeläbi kõige elementaarsemast loobuma – siis pöördub rahvas valitseva ideoloogia vastu ja soovib muutusi.
Kenno Põltsam