Kuivõrd Eesti on oma sõjalise missiooniga Mali ja kogu Saheli piirkonna konflikti segatud, siis on kasulik ka teada, kui veriseks seal asjad on läinud.
Malis tõusis islamistide rünnakus tapetud sõdurite arv neljapäeval 43-ni, teatasid võimuesindajad.
Sõjaväe varasema teadaande kohaselt tapeti Tabankortis toimunud relvakokkupõrkes 17 islamivõitlejat ja 30 sõjaväelast. Neljapäeval leiti veel 13 sõduri laibad. Veel 30 sõjaväelast sai vigastada. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Mali ja Niger viisid läbi ühisoperatsiooni oma piiril äärmuslaste tabamiseks, mille käigus võeti kinni umbes sada kahtlusalust. Viimase kahe kuu jooksul on lahingutes IS-i ja Al-Qaedaga seotud võitlejate vastu hukkunud üle saja Mali sõduri.
Eestis räägitakse küll vahetuskaubast – Eesti sõdurid Malis ja Prantsuse lennukid Eestimaa taevas, kuid see pole tasakaalus käsitlus. Õhuturbemissioon on NATO ühiskaitse, Mali sõda aga on Prantsusmaa oma huvikonflikt.
Naiivsed on need poliitikud, kes räägivad massimigratsiooni tõkestamisest läbi selle sõjalise missiooni – sellised konfliktid just tekitavad ja paisutavad seda, sest piirkonna sõjakeerisesse haaratud riikidest (Mali, Niiger, Burkina Faso, Nigeeria jt.) hakkavad inimesed pigem Euroopasse põgenema.
Eesti osaleb ka Afganistani ja Iraagi missioonides – ja need maad on ühed peamised migratsiooni tootjad. Afganistanis on sõja jooksul oluliselt kasvanud oopiumimooni kasvupind – sõjad toodavad probleeme juurde, mitte ei lahenda neid.