09.04.2021
Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis.
Inimõiguste teema on viimastel aastatel pidevalt päevakorral – ühest küljest on põhiõigustega tõesti paljudes kohtades asjad halvasti, teisalt aga kiputakse ideoloogiliste põhjustel inimõiguste skaalat igati laiendama (seksuaalsed sättumused, veganlus jpt.), unustatakse ka õigustega kaasnevad kohustused.
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas neljapäeval, et kohustuslikku vaktsineerimist võib pidada demokraatlikes ühiskondades vajalikuks. Põhjuseks oli see, et Tšehhi perekonnad olid esitanud kohtule kaebuse seoses laste kohustusliku vaktsineerimisega.
Selle uudisega oleks põhjust rahul olla, sest rõhutakse ka kohustustele ning vaktsineerimine on lastehaiguste ja ka pandeemia-ajal paratamatus, aga ometigi on selles otsuses hoiatav moment.
Inimõiguste laiendused ei tohiks väga palju väljuda põhiõigustest ehk õigustest elule, toidule, peavarjule, haridusele, tervisele ja turvalisusele. Mida rohkem seda skaalat laiendatakse, seda rohkem hakkavad erinevate sihtgruppide huvid põrkuma ja see devalveerib võitluse põhiõiguste eest.
Lisaks tuleks põhilisi inimõigusi vaadelda siiski vabaduste kaudu ehk siis õigust tervisele ja meditsiiniabile ei tohiks samastada kohustusliku vaktsineerimisega.
Miks selline otsus ohtlik on? Sest kui “kohustuslikku vaktsineerimist võib pidada demokraatlikes ühiskondades vajalikuks”, siis mis takistab Inimõiguste Kohtul väita, et ka “vaenukõneseadust võib pidada demokraatlikes ühiskondades vajalikuks”, sest nii tagatakse inimeste õigus “valida vabalt seksuaalsättumus, ilma et teda selle eest vaenataks”?
Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on see, et võimalikult vähe asju lahendatakse keelavate-kohustavate seadustega, need kehtestatakse vaid vajalikuks ajaks ja lõpetatakse siis, kui vajadus on möödunud.
Kui Inimõiguste Kohus otsustab, et ühiskond tohib vaktsineerimise kohustuseks teha, siis astub ta ohtlikule piirile, sest edaspidi saab üha rohkem kohustusi õigeks tunnistada – ka siis, kui need hakkavad inimõigusi piirama.