Mõne uudise puhul tahaks küsida – kas nii palju lollust haigeks ei tee? Nagu ka uudise puhul kaitseminister Kalle Laaneti visiidi kohta Malisse.
Muidugi peavad riigijuhid vahetama diplomaatilisi viisakusi, aga neid ei maksaks ette sööta ka kodumaisele lugejale. Eestile on Mali missiooni vaja ainult kahel eesmärgil – et meie sõdurid saaksid lahinguväljaõppe ja et meie liberaalsed poliitikud saaks kaapida president Macroni kintsu. Koloniaalsõjas osalemine pidavat meile tagama prantslaste kaitse NATO ruumis – ei tea, mille eest siis toetavad meid oma lennukitega Ungari ja Poola, keda Eesti samas ei toeta?
“Euroopa lõuna piiri kaitse algab kaugemalt kui Vahemeri, EUTM Mali missiooni eesmärk on võimaldada Mali relvajõudude piisavad oskused, et terrorism ja äärmuslus maha suruda. See tegevus kindlustab ka meie lõunapiiri,” ütles Laanet.
See jutt on puhas jama. Mida rohkem Mali ja naabermaade konflikti sekkutakse, seda rohkem see laieneb. Algselt Nigeri ja Mali tuareegide ülestõusust tekkinud konflikt on islamistide sekkumise järel laienenud Burkina Fasosse, Mauritaaniasse, Nigeeriasse, Kameruni ja veel paljudesse lähimaadesse. Sellevõrra on kasvanud ka migratsiooni Sahelist läbi Sahara Vahemere äärde ning sealt paadirändena Euroopasse.
„Terrorismivastane võitlus, äärmusluse mahasurumine ja inimõiguste kaitse on oluline nii Mali kui ka Euroopa julgeolekut silmas pidades,“ ütles Laanet. /…/ Kõik kolm ministrit rõhutasid Mali juhtkonnaga kohtudes, et oluline on edasi liikuda Mali riigi poliitilise protsessiga ning järgmisel kevadel läbi viia demokraatlikud valimised. Laaneti sõnul peab taastama riigi institutsioonide kohalolu üle terve riigi ning suurendama pingutusi, et pakkuda oma kodanikele põhiteenuseid, sest inimeste heaolu parandamine vähendab ka terrorismi. /…/ Samuti andis president Bah N’Daw teada, et vaatamata tänasele keerulisele olukorrale käivad kõik ettevalmistused vabadeks valimisteks järgmisel kevadel.”
Aafrikas ei haara sõjaväelased võimu selleks, et see nii lihtsalt üle anda ning “vabad valimised” lõpevad seal peaaegu alati võitja ja kaotaja vastastikuse rivaalitsemisega ning hilisema üleriigilise korruptsiooniga. Olukord Malis on inimõigustega juba pikka aega kehv olnud ning Mali mulluse sõjalise riigipöörde mõistsid hukka nii EL kui ka USA. Praegu tehakse nägu, nagu oleks tegu “üleminekuvalitsusega”.
Nigeris ja Malis, kus tuareegide ülestõusud algasid sellest, et prantslaste loodud uraanikaevandused hävitasid nende maa keskkonna, protestid aga suruti veriselt maha, ning kus sõjalist olukorda kasutasid ära islamistid, ei tule mingit rahu, rääkigu Kalle Laanet mida iganes. Nii pole rahu ega migratsiooni katkemist ka Afganistanis ja Iraagis, kus Eesti kaitseväelased samuti missioonidel käisid.
PortoRollo valitsuse ministrtel pole mõtet lollusi suust välja ajada – missioone on Eestile vaja selleks, et meie sõdurid saaksid lahingulise väljaõppe ja et me NATO-s ennast teiste väärilisena näitaksime. Jutud demokraatiast, vabadest valimistest (50 aastat sõdinud riigis?), rände peatamisest ja muust sellisest on lihtsameelsete äralollitamiseks, eriti kui osaletakse Prantsuse koloniaalsõjas.