Kohtumisel arutati muuhulgas tööstussektori erialade mainet, kutsekoolide ja tööstusettevõtete koostööd ning eelkõige seda, kuidas riik saaks tööstusettevõtetele rohkem abiks olla tööjõuprobleemide lahendamisel.
„Nii MKM-i kui töösturite ühine mure on, et noored ei tule õppima tööstussektorile vajalikke erialasid, mistõttu tuleb noorte haridusvalikute suunamisel olla konkreetsem ja sihipärasem. Aktiivselt ja laiapinnaliselt tuleb populariseerida tööstuserialasid, kutse- ning inseneriõpet. Kuidas saada gümnaasiumi lõpetanud tagasi erialade õppimise juurde? Lahenduseks võiks olla valikuaasta laiendamine kõigile õpilastele,“ sõnas väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo.
Arutelus leiti, et ka üleminekuaasta või tasanduskursuse võimaldamine võiksid olla lahendused, mis suunavad noored tööstuses pakutavatele töökohtadele. Võimalik lahendus on ka rakenduskõrghariduse tagasitoomine kutsehariduse juurde kas 5. taseme asemel või juurde, kuid nii, et ei tekiks dubleerimist. VÕTA on oluline kuna see aitab õppeprotsessis vältida sarnase õppe kordamist. Töökohapõhine õpe on väga hea alternatiiv, mis aitab inimesi tööstussektorisse juurde tuua.
„Praegu on tõsine küsimus, kuidas tuleviku haridussüsteem peaks vastama tööstuse vajadusele ja kuidas tagada jätkusuutlikkus pärast Euroopa Liidu tõukefondide lõppemist. OSKA on heaks süsteemiks, kuidas ettevõtjad saavad kaasa rääkida haridussüsteemi kujundmaisse ja mul on hea meel, et MKM seda programmi tugevalt toetab,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. OSKA programmi vajalikkust rõhutasid ka paljud teised tööstusalade esindajad.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus on töötleva tööstuse jaoks läbivaks oluliseks probleemiks. Sellele põhimõttelised lahendused on välja pakutud tööstuspoliitika rohelises raamatus ning erinevaid konkreetseid tegevusi arutatud tööstuse erialaliite ühendavas koostöökogus Tööstus 2030. Kõige selgemad lahendused on seotud OSKA ettepanekute rakendamisega kõigil haridustasemetel, kutseõppega ning tööstuserialade mainekujundusega.
Tööstus 2030 koostöökogus on välja toodud, et väljaõppe valdkonna arendamisel on vaja pikaajalist (10 a) vaadet, eelkõige OSKA ettepanekute rakendamise osas. Ettevõtlusele tulevikus vajalike spetsialistide koolitamine on võimalik ainult riikliku suunamise toel. Lühemas vaates peaksid aga tellijaks olema eelkõige ettevõtjad. Riik peaks rohkem panustama uute erialade õppekavaarendusse. See on hetkel koolide ülesanne, mida täidetakse ettevõtete toetusel.
„Suunaks on võetud kutseõppe tagamine igas maakonnas. Sellele peab aga lisanduma sisuline koostöö näiteks kompetentsikeskuste või karjäärimudelite toetamise vormis,“ selgitas minister Kingo. Seoses riikliku tellimuse kaotamisega kutseõppes suureneb tööstuse erialaliitude kaasatus kutseõppesse olulisel määral.
Lisaks tuleks valmis olla regionaalseks ebakõlaks – hariduskeskuste töökodade võimalused on üles ehitatud Eestit tervikuna silmas pidades, mistõttu regionaalses vaates ei pruugi kohalikele ettevõtetele vajalike oskuste õpetamiseks olla töökodasid just neile vajalike oskuste osas.
Tehnoloogia muutub pidevalt, seda ei saa kinnistada kutsestandardis. Tööstuserialade kutsestandardid ei tohi olla liiga kitsad ning peavad olema kirjutatud mõistlikult, nii et koolid saaksid ise ka aru, mida nad õpetama peavad. Kitsaid erialaseid IKT oskusi on aga otstarbekam õpetada töökohapõhise õppe käigus.
Tööstus pakub hõivet mitte ainult noortele vaid kõigis vanusegruppides inimestele. Vanemaealiste senisest ulatuslikumaks toomiseks tööturule tuleb välja töötada tööstuses sobivad paindlikud tööajamudelid. Rakendada tuleb lahendusi, mis aitavad üliõpilasi integreerida töötlevasse tööstusesse.
Arutelus osalesid Elektroonikatööstuse liidu, Puitmajaliidu, Trüki- ja pakenditööstuse liidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Masinatööstuse liidu, Keemiatööstuse liidu, Toiduainetööstuse liidu, Metsa- ja Puidutööstuse liidu, Elektroonikatööstuse liidu, Tööandjate Keskliidu, Elektritööstuse liidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.