Sotside tervise- ja tööminister Peep Petersoni juhtumi lahendusest sõltub see, milliseks kujuneb valitsuse tõsiseltvõetavus enda otsuste rakendajana, leiab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks.
Tulenevalt lobistidega suhtlemise heast tavast peaks Peep Peterson aasta jooksul hoiduma toimingutest ja otsustest ametiühingu suhtes, kirjutab Postimees. Jõksi hinnangul saab see olema keeruline, arvestades Petersoni vastutusala ministrina. Isegi kui hea tava sõnastus ei ole kõige nõtkem, ei muuda see Jõksi sõnul vastuolu olematuks.
„Kui juhtumile vaadatakse läbi sõrmede, siis tekib avalikkusel õigustatud küsimus, miks teised peaksid lobistidega suhtlemise head tava järgima,“ selgitas Jõks.
Sotside esimees Lauri Läänemets aga ei pidanud valitsuse pressikonverentsil teemat üldse märkimisväärseks, öeldes, et see on nii tavaline, nagu siil jääb talveunne. Tema sõnul on probleem heas tavas, mitte Petersonis.
Lobistidega suhtluse hea tava, mis selliseid küsimusi reguleerib, hakkas kehtima eelmisel aastal.
Kui Janek Mäggi sai omal ajal riigihalduse ministriks, kerkis kohe küsimus, kas tema suhtekorraldusäri mitte huvide konflikti ei põhjusta. Kui Mäggi puhul ei teadnud keegi täpselt, kes olid tema kliendid, siis praeguse tervise- ja tööministri Peep Petersoni puhul on kõik selge. Tema on olnud üle üheksa aasta Eesti Ametiühingute Keskliidu eesotsas.
Huvide konflikti võimalused on siin ilmsed. Peaminister Kaja Kallas tõi näiteks kolmepoolsed läbirääkimised, milles osalevad ametiühingud, tööandjad ja riik. Kui ametiühingute esindaja saab ühtäkki riigi esindajaks, siis tekib küsimus, kuidas tagada läbirääkimistel tasakaal, kirjutab Postimees.
Peterson astus valet jalga juba siis, kui võttis enda nõunikuks ministeeriumi endise asekantsleri Maris Jesse, kelle tegevus koroonapandeemia ajal paljudes rahulolematust tekitas.