02.09.2022
Riina Sikkut
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel kolmapäevasel riigikogu erakorralisel istungil kaitses eelnõud majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti (SDE), kes oli saadikuteküsimustele vastates talle omaselt emotsionaalne, kuid väheusutav.
EKRE saadik Anti Poolamets küsis: „Küll te rääkisite ilusti unistustest, aga vaadake, tegu ei ole unistusega, kui firma pankrotti läheb. Ma viitan sellele, et täna hommikul helistas mulle mees, kes ütles, et 30 aastat olen pidanud kohvikut, seda talve üle ei ela. See ei ole enam unistus, see on düstoopia. Nii, et teie võite unistada, aga tema läheb pankrotti, ja ta on 72-aastane, kõik ajad üle elanud.“
Poolametsa sõnul on Eesti vähendanud kasvuhoonegaase 30 aastaga 71 protsenti ja eesrindlikult tohutu töö ära teinud, aga nüüd tahab valitsus äkki hüpata 100-le.
„Mis on põhjus sellise stahhanovliku hüppe jaoks? Miks te nüüd kõiki jalust maha tahate rabada? Unistus siin ei loe, see viisaastak nelja aastaga, mäletate – ei ole mõtet panna raskemat koormat kui teistele. Me oleme niigi palju ära teinud selle heite vähendamisel,“ küsis Poolamets.
Sikkut vastas, et ühelt poolt on Eesti tõepoolest palju heidet vähendanud, aga nii piinlik, kui see ka ei ole, ei saa seda tunnustust enda kanda võtta, tegemist olevast Nõukogude Liidu lagunemisest tingitud efektiga.
„Seda, et meie Nõukogude-aegne heide oli suur erinevate tööstustega sõjatööstuse tõttu – noh, see on selge. See baasaasta, mille suhtes võrreldakse, on aasta 1990, kui Eestis tõesti see heide ja majanduspilt oli hoopis teistsugune. Heide on vähenenud osaliselt meist täiesti sõltumatutel põhjustel ja nii-öelda Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud positiivne nähtus oli see, et meie heide vähenes. Juhtumisi valiti see baasaastaks, mille suhtes edaspidi võrdlusi tehakse,“ rääkis ta.
Kõneldes ettevõtjate murest kõrgete energiahindade kui ka palgasurve pärast, siis märkis ta, et toitlustusettevõtted tegutsevadki väga ebastabiilsel turul.
Ta siiski möönis, et eraisikute kõrval tuleks arutada ka ettevõtjate toetamise võimalusi.
Teiste küsijate seas oli kriitiline ka EKRE esimees Martin Helme: „Te enne ütlesite, et praegused hinnad on tõesti üle jõu käivad. Siis ma kuulan, te olete majandusminister ja te absoluutselt ei ole võimeline kokku panema seda juttu, et liitumine päikesepaneelile on 6 või 7 või 14 miljonit, midagi hakkate rääkima sellest, kuidas keegi teine jaotab selle kuhugi mujale ära. See ongi ju see võrgu arendamise kulu, mille miljarditest me räägime. See ongi ju selle elektrihinna kalliks ajamise üks komponent, rääkimata nende uute jaamade ehitamise kulust, mis on samuti miljardeid. Ja salvestustehnoloogia, mida te tunnistate ka, et ei ole ju olemas, mis on ka miljardeid. Need miljardid ei kuku kuskilt taevast, need ei tule Euroopa Keskpanga printimispressi alt, need tulevad ju Eesti inimeste taskust. See, mida te meile siin reformina välja käite, saab tähendada ainult ühte asja – tulevikus on elektrit veel vähem, aga selle eest on ta palju kallim. Kuidas te ei vii kokku neid numbreid, vaid räägite meile siin mingeid ilusaid jutte?“
Sikkut vastas: „Tõepoolest, võib-olla see võrgu tugevdamise pool, ma olengi vähe seda selgitanud või sellele keskendunud. Ega me ei alusta puhtalt lehelt. Me ei räägi sellest, et need investeeringud võrgu tugevdamisse on seotud ainult ja ainult taastuvenergia arendamisega. Seda, et omal ajal rajatud võrk peab igavesest ajast igavesti vastu, ei ole. Isegi kui see võrgu suund oleks edaspidi ainult Narvast mujale, ka siis tuleb liine välja vahetada, alajaamasid uuendada. Need kulud tuleb ka siis teha. Küsimus on, et tollel juhul ei saa keegi arvet, sellepärast et keegi ei soovi liitumisvõimsust saada ja me ei tea nende kulude kohta. Aga võrguinvesteeringuid tehakse iga päev sõltumata sellest, millist tüüpi energia tootmine meil on.“
EKRE aseesimees Mart Helme nimetas ministrit lihtsalt muinasjutuvestjaks.
Ja ikka samas stiilis edasi.