13.11.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt valetab võõrtööjõu impordi asjus.
Kui Eestis hakatakse rääkima välistööjõu vajadusest, siis alati jutustatakse IT-spetsialistide põuast, aga kui inimesi hakatakse kohale vedama, siis selgub, et neid läheb vaja ehitustele, farmidesse ja maasikapõldudele.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles reedel Eesti Panga töörändeseminaril, et vananeva rahvastikuga Eestis sunnib kvalifitseeritud tööjõu puudus ettevõtteid investeerima välismaale, mis toob riigis kaasa kõrgemad maksud.
„Eesmärk on leida ettevõtete kasvupiirangutele lahendused, teha nende elu kergemaks, et nii meie oma inimesed kui need oskustöötajad, keda siit piisavalt ei leia, näeksid Eestit atraktiivse ja kvaliteetse elukeskkonnaga riigina. Vaid nii kasvatame me rahvuslikku jõukust, mis võimaldab tõsta õpetajate, päästjate, politseinike ja meditsiinitöötajate palku ning maksta väärikat pensioni. Lõpetame ühiskonna hirmutamise massiimmigratsiooni tondiga – see on lausvale ja seda ei kavatse keegi,“ ütles Sutt.
„On ekslik arvata, et järjekord inimestest, kes soovivad Eestis tööd teha, on meie ukse taga. Me konkureerime oma naabrite ja teiste Euroopa Liidu riikide ning Ameerika ja Aasiaga. Meil on aeg raputada maha sulase mentaliteet ja harjuda mõttega, et oleme ise omanikud ja siia tööle lubatud inimesed loovad väärtust meie jaoks,“ selgitas Sutt.
Sutt valetab ise avalikult ja häbenemata. Massimigratsioon on juba käimas – veel tänavu juunis kirjutas Õhtuleht: „Rändesurve Eestile kasvab kiiresti. Kust kõik need mustanahalised Wolti ja Bolti sõitjad tulevad ning palju neid Eestis on?“ Õhtuleht arvutas politsei- ja piirivalveameti andmete põhjal välja, et kehtiv elamisluba on rohkem kui 1700 aafriklasel ning neist on omakorda suurim osa ehk 918 nigeerlased. Lisaks veel pikaajalise viisaga siinviibijad.
Kas see pole Suti arvates massimigratsioon? Eriti arvestades, et ligikaudu samasuured kogukonnad on juba ka India, Pakistani, Bangladeshi ja veel mitme Kolmanda maailma riigi kodanikel ning nende kasvu eest on hoiatanud ka kapo aastaraamat.
Juba praegu on IT-spetsialistide ja oskustööliste siiapääs suhteliselt vaba. Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud ja Šveitsi kodanikud.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, Ameerika Ühendriikide kodanikele ning Jaapani kodanikele. Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või õppejõuna.
Lisaks on piirarvu erisus loodud ka välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. Hiljuti jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena ei arvestata sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina.
Sutt nimetab võõrtööjõu vastu olemist sulase mentaliteediks – just vastupidi, sulasementaliteet on see, kui siia tuuakse inimesi, kellele makstakse vähem kui sama tööd tegevatele kohalikele. Nii aetakse alla ka kohalike palk. Odavtööjõu kasutamine, mis on sellise värbamise eesmärk, hoopis takistab tehnoloogilist arengut.
Sutt ütleb: “On ekslik arvata, et järjekord inimestest, kes soovivad Eestis tööd teha, on meie ukse taga.” Mis siis võiks spetsialiste Eestisse tuua? Ilmselgelt kõrgem palk. Kas minister tahab öelda, et Eesti on palgatasemelt mistahes, ka IT-sektoris, Soome ja Saksamaaga võrreldav? Seega pole vaja mitte seadusi muuta, vaid maksta kõrgemat palka, mida odavukrainlaste-näljas ettevõtjad ju teha ei taha.
Võib eeldada, et tippsektorites on tegelikult asjad korras ja seal käib tööjõu liikumine teiste reeglite järgi, mis ei vaja Eesti seaduste muutmist – muuta tahetakse just selle sektori värbamistausta, mis toob Eestisse ukraina ehitaja.
Suti jutt sellest, kuidas välismaalased hakkavad siinsete pensionäride pensione ning päästjate-arstide palku välja teenima, on tüüpiline demagoogia, mille õnge minnes leitakse peagi ennast elavat no-go-tsoonide ühiskonnas.
Eestit juba nähakse atraktiivse ja kvaliteetse elukeskkonnaga riigina – ega muidu ukrainlased-nigeerlased siia tõtta. Suti väide “Vaid nii kasvatame me rahvuslikku jõukust” on jällegi rumalus – sellest tekib mitte rahvuslik, vaid rahvusvaheline jõukus, mida tõttavad siia saama üha uued ja uued tegelased, sealhulgas ka afgaanid ja iraaklased. Väärikad pensionid ja kõrged palgad tulevad juba “mitterahvuslikena”.
Eesti ei ole enam tasemel, kus arenetakse võõramaise odavtööjõu arvelt – aga Suti plaanide taga on ikkagi odavukrainlane.