05.11.2020
Nii see pingestamine käib.
Üks EKRE minister teatas tagasiastumisest, põhjuseks tervislik seisund ja arsti vastavasisulised soovitused – see võiks panna mõtlema ministri ameti ohtudele üldse.
Kahtlemata on ministri amet väga pingeline juba töömahu pärast, lisaks aga tuleb kohtuda kõikvõimalike huvigruppidega ning läbi töötada konstruktiivset kriitikat oma haldusalal toimuva suhtes. Juba see tähendab tohutut tööd.
Paraku lisandub sellele Eesti poliitilise kultuurituse taustal ka pidev võitlus teadliku pahatahtlikkusega. Just Reformierakonna ja sotside opositsioonis olles on algatatud uus äraspidine poliittehnoloogiline võte, milleks on ministrite moraalne ja füüsiline (tervisevastane) hävitamine lakkamatu vaimse survega. Selles abistab neid suurem osa peavoolumeediast.
Selleks võetakse üles ministri mistahes pisemgi eksimus, kasvõi ekslik sõnastus, võimendatakse see, ning asutakse ministrit ründama – lakkamatud selgituste nõudmised infotundides, väljakutsumised komisjonidesse, ajakirjanike pidev pommitamine ja nii edasi. Minister pannakse jõhkra surve alla, et teda pinge all hoida ja sellega murda. Kui mitte inimese vaimu, siis vähemalt tema tervist.
Riigikogu saalis on seda hästi näha, kuidas mõni opositsioonisaadik esitab küsimuse ja lahkub siis saalist, vastus teda ei huvita. Kui minister on ära vastanud, esitab uue ja veel õelama küsimuse järgmine saadik. Eesmärgiks on inimene läbi kulutada ja panna ütlema midagi sellist, millest omakorda kinni hakata.
Kaja Kallas on Mart ja Martin Helme kohta öelnud, et opositsiooni eesmärk on sundida neid mistahes vahenditega lahkuma. See tähendab järjekindlaid inimsööjalikke rünnakuid, et inimesi pingestamisega murda. Minister Rene Kokk polnud erand, opositsiooni relvade laserkiir on pidevalt kõigi rahvuskonservatiivsete ministrite laubal.
Rahvuskonservatiivid on võitlejad ja nende moraalses vastupidamises pole vaja kahelda. Küll aga võib tervis tunda anda ja siis tuleb valikuid teha.
Opositsioon aga on Eesti poliitikasse toonud hävitamistaktika, kusjuures mistahes teemal rääkides kujutavad nad ennast samas lausa inimlikkuse musternäidisena – südames aga nii nii sotsidel kui ka reformaritel stalinlik soov oponente murdumas näha. Nende õelus piire ei tunne.
Meedia pole samuti väljas mitte tõe päevavalgele toomisel, vaid ohvriks valitud inimeste ristilöömisel. Seda tõestas minister Rene Koka tagasiastumise uudises (ERR) kõlanud fraas: “Pole teada, kas see on seotud metsaarenduskava ümber tekkinud probleemidega.” Õnneks tuli kohe teade sellest, et minister taandus tervislikel põhjustel, muidu oleks meediahüäänid teda pommitanud küsimustega lahkumise “tegelikest” põhjustest.
Kui EKRE oli opositsioonis ning reformarid ja sotsid valitsuses, oli nende ministrite elu küll lust ja lillepidu, võrreldes selle vaimse terroriga, mida praeguse valitsuse vastu kasutatakse.