22.10.2019
Rene Kokk
Keskkonnaminister Rene Koka ja riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul ei võeta maa plaanitava korralise hindamise tulemusi maamaksu arvutamise aluseks ilmselt enne 2023. aastat ning juba praegu on ettevalmistamisel meetmed, kuidas maamaksu hüppeline tõus ära hoida.
“Maa viimasest korralisest hindamisest on möödas ligi kaks kümnendit. Uus hindamine ja seeläbi maa praeguse väärtuse teadasaamine on kindlasti vajalik,” ütles Kokk pressiteate vahendusel.
“Nagu olen varemgi kinnitanud, ei tasu karta, nagu tooks maade hindamine kaasa maamaksu järsu tõusu. Nüüd saan kinnitada, et oleme juba koos maksu- ja regionaalpoliitikaga tegeleva rahandusministeeriumiga otsimas lahendusi, kuidas võimalik maksutõus mõistlikes piirides hoida,” lisas Kokk.
Minister Aabi sõnul on praegu koostamil maade hindamise mõjuanalüüs ja välja töötamisel meetmed maamaksu kiire tõusu tõkestamiseks. “Näiteks on ühe variandina võimalik määrata kindel protsent, kui palju võib maatüki maks aastas suureneda. Samuti on võimalik maamaksu maksimaalset määra praegusest allapoole tuua.”
“Aab lisas, et linnas või vallas kehtivate maamaksumäärade üle otsustavad kohalike omavalitsuste volikogud. “Maade eelmise, 2001. aasta hindamise kogemuse põhjal saab öelda, et ega kohalikud omavalitsused kipu kergekäeliselt oma elanike maksukoormust suurendama.”
Keskkonnaministeerium ja rahandusministeerium plaanivad viia maa korralist hindamist puudutava memorandumi valitsuskabinetti tuleva aasta jaanuaris.
Millal maa korraline hindamine algab, on valitsuse otsustada. Praeguse kava järgi ei tule seda kindlasti enne 2021. aastat. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits kinnitas, et amet on valmis hindamise ettevalmistusi järgmisel aastal alustama.
Kuna maa eelmisest korralisest hindamisest on möödas väga pikk aeg ja maa turuhind on vahepeal kerkinud keskmiselt kümme korda, eelneb hindamistulemuste maamaksu aluseks võtmisele nende mõju põhjalik analüüs. Nii ei avaldugi hindamise mõju maamaksus suure tõenäosusega enne kui 2023. aastal. (BNS)