Minu last ei puutu!

Vaevu lõpetasin hiljutise lugemise minister Liisa Pakosta ideest Tartu vangla täitmise kohta Rootsis süüdimõistetud kurjategijatega, mille vastu kogutakse praegu allkirju, kui eile kerkis uus üllitis – Pärnu linnas tegutses elamisloaga kodanik Mohamed, kes juhtis üle- euroopalist narko- ja relvaäri. Väikeses Eestis toimub nii palju ja korraga!

Lisaks eeltoodule lajatas lugejale näkku teise ministri, Karmen Jolleri järjepidev (st. juba mitmes) karm avaldus “ükskord me vaktsineerime need lapsed ära niikuinii!”  Jutt on koolilaste vaktsineerimisest koolis ilma seadusliku esindaja nõusolekuta.

Ma väidan, et selline vaktsineerimisviis on ebaseaduslik. Jolleri väljaöeldu tekitab paljudes hirmu. Võib- olla see ongi tema taotlus?

Veel tänasel päeval elame Eestis, kus peaks kehtima Põhiseadus ning selle alusel vastu võetud teised seadusandlikud aktid. Joller taotleb “kaasajastada NETSi regulatsiooni ning sätestada, et alaealise immuniseerimisel koolides lähtutakse Võlaõigusseadusest ja kooliõde võib vajadusel hinnata lapse kaalutlusvõimet. Tähendab, kui laps tahab, siis tema ka vaktsineeritud saab ja selleks protsessiks ei ole lapsevanema nõusolekut vaja.

Vaktsineerime ehk immuniseerimine on vaktsiini viimine organismi immuunsuse esilekutsumise eesmärgil konkreetse haigusetekitaja vastu. Alaealine koolilaps seega nagu peaks iseseisvalt teadma, mis haigused ringi keerlevad ja mis mõjuga need temale on.

23.12.2022, koroonaajal võeti vastu “Immuniseerimise korraldamise nõuded”, mis on kättesaadavad igaühele Riigi Teatajas. Kooliõde võib küll lapsi immuniseerida, aga ta peab olema läbinud täieliku immuniseerimisalase kursuse, samuti iga viie aasta tagant vastava täiendõppe. Kes seda kontrollib? Võib- olla kooliõde ei ole Tervisametilt luba saanud või on lubatud aegunud? Kaalutlusotsuse (millele Joller viitab) hindamise kursust ilmselt kooliõde läbinud ei ole ega saa ka võtta vastu lapselt ilma seadusliku esindaja nõusolekuta jah-sõna.

Esiteks, kunagi ei tea, millistel kaalutlustel või mõjutustel koolilaps arsti kabinetis “jah” ütleb.  Teiseks tuleb tuvastada kohapeal ajutised ja püsivad vastunäidustused immuniseerimiseks. Meie lapsed ei pruugi nendest üldse teadlikud olla.

Seega ei saa rakendada ilma seadusliku esindaja nõusolekuta VÕS paragrahvis 766 lg. 4 väljatoodud patsiendi kaalutlusotsust. See on aga Jolleri trump.

Tsiviilseadustiku üldosa seadusest nähtub, et alla 18-aastasel isikul on piiratud teovõime. Sellest ilmneb, et isik ei pruugi kõike, sealhulgas ka oma tervist, adekvaatselt hinnata. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul.

Samas määruses, millele enne viitasin („Immuniseerimise korraldamise nõuded” paragrahvis 2 lg.5) on sõnaselgelt öeldud: tuleb küsida seadusliku esindaja nõusolekut, võttes arvesse VÕS 766 lg.4 sätestatut.

Kui Joller annab tulevikus kooliarstidele suunised vanemate nõusolekust mööda minna, teen ettepaneku, nagu mu hea erakonnakaaslane ütles, hankige advokaadilt tõend sõnumiga “Minu last ei puutu!”.

Rita Aavik, EKRE Ida-Tallinna Ringkonna juhatuse liige, Lasnamäe osakonna juhatuse liige