Eestil oli kord peaaegu ukrainlannast peaminister, kelle abikaasa ajas ka Butša veresauna ajal idanaabriga äri. Ega praegugi aru saa, mis selle Vene-äriga tegelikult toimub.
Homoviisaastaku plaani tegeva majandusministeeriumi minister Erkki Keldo ütles sel nädalal, et “seadus takistab praegu riigil avaldada nimekirja Venemaa ja Valgevenega äri ajavatest firmadest”.
Eestis on info varjamine lausa riiklik poliitika, kuigi sedavõrd Ukraina-sõbralikus riigis peaks iga inimene teadma, kes otse või kaude Venemaad turgutab. ERR-i loos kirjutatakse küll, et “Tegemist ei ole rahvusvahelisi sanktsioone rikkuvate ettevõtete loendiga. Nimekirjas on ettevõtted, mis jätkavad äritegevust valdkondades, mille suhtes sanktsioone ei kohaldata,” aga iga Venemaaga kaubeldud rahaühik toetab mingil moel Putini sõjamasinat.
Delfi lugeja tähelepanu aga on köitnud tanker Oriole, mis pendeldab juba mõnda aega Eesti ja Venemaa vahel. Laev on registreeritud Kariibi saareriiki Antigua ja Barbudasse.
Mingi äri Eesti kaudu ikkagi jätkub ja Reformierakonna moraalne tase ei keela kindlasti kuidagi rahade liigutamist, kui taskud täituvad.
Selle kohta kirjutab poliitsatiirik Lauri Jürgenson: “DELFI lugeja on üldse üks tähelepanelik tegelane ja näe… nüüd on talle siis tanker silma jäänud, mis meil siin hoolega Venemaa vahet hõõrub.
No mida need tankerid ikka niiväga siis vedada saavad?
Banaane nad ju ilmselt ei vea, sest muidu oleks Klaabu juba ammu pardunud. Ilmselt laseb ta siin niisama vanast harjumusest, sest pole harjunud niisama tühja seisma, või teine variant on see, et nad kolivad Venemaalt oma sõprade firmasid ära.
Midagi muud siin olla ei saa, sest Venemaaga me ju äri ei aja ja isegi kui ajame, siis Keldo ütles, et me ei tohi neist firmadest midagi rääkida.
Järelikult on selle tankeriga kõik asjad korras ja muretsemiseks mingit põhjust ei ole. Euroliidu ausõna!”
Uued Uudised
