17.03.2023
Liisa Pakosta jagas pilte oma koduaias seisvast autost, mille kallal käidi vandaalitsemas.
Delfi vahendab: „Eestis peab saama elada nii, et oma rahumeelse arvamuse väljaütlemise pärast ei tule keegi sind füüsiliselt ründama, su maja aknaid sisse lööma või su vara lõhkuma. Eestis peab saama elada nii, et oma poliitilise seisukoha väljaütlemise tulemuseks ei ole pea otsast lendamine,“ kirjutas Pakosta sotsiaalmeedias, viidates lõhkujate kätetööle.“
See, et keegi vandaalitseb võõraste autode kallal, on inetu ja tuleks kindlasti karistada. Kuid mõelgem hetkeks sellele, mida me ise eelistaksime: kas seda, et meie arvamuse eest rikutaks meie autot – või siis seda, kui meie arvamuse eest pandaks meid vanglasse?
Absoluutselt nõus Pakostaga, et Eestis peaks saama elada nii, et oma rahumeelse arvamuse väljaütlemise pärast ei tule keegi sind füüsiliselt ründama.
Justament! Miks siis Pakosta nõuab seda ainult enda jaoks? Et tema ise saaks pidada „vihakõnet“ tervete inimgruppide vastu – enamasti nende vastu, kes ei ole nõus põhiseaduse preambula põhimõtete jämeda rikkumisega euronõuete sousti all? Aga teised siis ei saaks teha kriitikat, sest paragrahv on ju käänuline? Meil on sõltumatu riik ja Pakosta sugused taotlevad meie vabaduse allutamist välissurvele, mis on meie riigi ja rahva huvide reetmine. Kui eestlastele surutakse jälle peale vabadusvõitlus, siis meenutagem, kuidas see käis teistes koloniaalikkest vabanenud riikides: rongidki lendasid rööbastelt välja.
„Aga sina, kes sa murdsid mu koduaia väravast sisse ja rikkusid ära mu sügaval tagahoovis seisnud auto, oled piinlikult arg. Olnuks sul julgust, kutsunuks sa mind olulisel teemal kasvõi avalikult väitlema,“ pahandab Pakosta.
Esiteks ärgu vingugu, Nursipalus ka varsti „murtakse koduaedade väravatest sisse“. Lisaks on täiesti arusaamatu, miks Pakosta juba eos arvab, et see taunimisväärne tegu autoga on ilmtingimata tema valjaütlemistega seotud. Aga äkki oleks mõistlikum näiteks mitte pritsida jalakäijaid mööda sõites poriga täis ja hoida lähikonna naabritega häid suhteid?
Pakosta on oma paljude inimeste arvates mõttetu ja kasutu aastakümnete pikkuse tegevuse kestel pidevalt väljendanud inimesi riivanud, solvanud ja pahandanud seisukohti. Kui talle oleks nende eest sellisel viisil kätte makstud, ei jätkuks kogu ta suguvõsal ega sõpruskonnal neid autosid.
Nii et seni kuni politsei pole tuvastanud, kes seda tegi, ei ole sünnis näidata ennast põhimõtete eest kannatanuna ning heita varju vihakõneseaduse vastastele. Ja üleüldse meil oli juba keegi sissesõitnu, kes teatas, et teda ja tema koera pilluti kividega.
Ja autodest rääkides: 2019. aastal kiitis Prantsuse parlamendi alamkoda heaks seaduseelnõu, mille järgi pidid sotsiaalmeediaplatvormid vaenu õhutavad kommentaarid ja postitused 24 tunni jooksul üle vaatama ning vajaduse korral eemaldama. Vastasel juhul ootaksid ettevõtteid karistused alates trahvidest kuni vastutajate vangistuseni, Zukerberg läheks vist esimesena vangi. Kui selle seaduse täitmine ei oleks poliitiliselt valikuline, nagu see saab olema ka Eestis.
Keda see päästis prantsusmaalasi „vihakõnest“? Pariisi eeslinnades ja teistes euroseadustele suletud anklaavides ning nendest väljaspool põletatakse juba aastaid sadu teiste kodanike autosid, see muutus juba mingiks koloniseeritud Prantsusmaa uueks rahvalõbuks, nagu meil kunagi rahvaste pall.
Põletatavad autod kuuluvad seal peaaegu eranditult põlisprantslastest kahvanägudele. Millegipärast neid vihakõneseadus ei kaitse, aga tuntud Prantsusmaa tumedanahaline räppar, kes oma loos kutsus üles tapma valgeid lapsi, sai kõigest trahvikese.
Keda te siin Eestis valmistute pokri pistma? Neid, kes ütlevad, et sellistel „räpparitel“ pole Eestimaal kohta? Kes ütlevad, et teatud stiili lastefotograafid hoidku oma käbarad meie lastest eemal?
Ärge külvake tuult, mis ajab autod ümber.
Ivan Makarov