Eestikeelne kanal Soomes eestinen.fi viitab Twitteri postitustele tuginedes, et Serbia ja tema endise provintsi, nüüd iseseisva Kosovo piiril on olukord pingeline ning pole võimatu, et sarnaselt Venemaaga üritab Serbia endale võtta Kosovo serbiakeelsed põhjaalad. Võimalik, et seda tehakse koostöös Venemaaga, et tõmmata lääneriikide tähelepanu Kremli agressioonilt Ukrainas konfliktile Euroopa sees.
Serbia ja Kosovo piiril on häireolukord ning väed on viidud lahinguvalmidusse. Kosovo on sulgenud teed piiril Serbiaga.
Serbia ja Kosovo piiril antakse õhuhäiret. Kuulda on tulistamist.
Serbia on Venemaa liitlane, Kosovo hoiab aga Euroopa Liidu ja NATO poole.
Väidetakse, et Serbia valmistab ette Balkanimaade „denatsifitseerimist”. Serbia võimude info kohaselt aga kavatsetakse Serbia põhjaosa rünnata keskööl.
Meie võidame, kommenteeris Serbia president Aleksandar Vučić võimalikku konflikti Kosovoga. Ta esineb tänase pühapäeva, 31. juuli õhtul erakorralise pöördumisega.
Vučić ütles: „Võin vaid öelda, et me soovime rahu, aga ma ütlen teile kohe – alistumist ei toimu ja Serbia võidab. Kui nad üritavad hakata serblasi taga kiusama ja tapma, võidab Serbia.”
Sotsiaalmeedias on jagatud infot, et Serbia on koondanud väed Kosovo piiri äärde. Samuti on relvad välja võtnud Kosovo põhjaosas elavad serblased.
Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Kosovo eriüksused, kokku vähemalt 1000 võitlejat, liiguvad piirile Serbiaga.
Ühtlasi antakse teada, et Serbias visiidil olnud Hispaania peaminister Pedro Sanchez lahkus kiiresti riigist. Ta oleks pidanud lahkuma esmaspäeval, 1. augustil.
Olukord Serbia ja Kosovo vahel muutub väga kiiresti. On teateid tulevahetuses haavata saanud serblaste kohta.
Serbia võimud on teatanud, et nemad pole administratiivset piiri ületanud.
Vene välisministeerium andis teada, et NATO ja Euroopa Liit provotseerivad Serbia ja Kosovo vahel konflikti.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus pooli üles rahumeelsetele kõnelustele.
Hispaania peaminister Pedo Sanchez oli veel laupäeval, 30. juulil avaldanud toetust Serbiale ja öelnud, et konfliktis Kosovoga hoiab Hispaania Serbia poole. Hispaania toetab Serbiat, kuna Hispaanial on endal piirkondi nagu Kataloonia ja Baskimaa, mis soovivad Hispaaniast lahku lüüa samamoodi nagu lõi Serbiast lahku Kosovo.
Allikas: eestinen.fi
ERR vahendab: Kosovo põhjaosas Mitrovicas kõlas pühapäeva õhtul õhuhäire, Kosovo serblased blokeerisid kahe piiripunkti lähistel teid. 1. augustist karmistab Kosovo Serbia kodanike piiriületust.
Radio Free Europe/Radio Liberty vahendas, et pinged Kosovo ja Serbia piiril kasvasid päev enne seda, kui jõustuvad Kosovo valitsuse regulatsioonid Serbia numbrimärkidega autode ja isikudokumentide kontrollimise kohta.
Jerusalem Post vahendas, et Kosovo politsei teatel sulgesid nad piiril Serbiaga Bernjaki ja Jarinje piiriületuspunkti liiklusele, sest neile teedele oli üles pandud teetõkked. Teised piiriületuspunktid töötavad politsei sõnul tavapäraselt.
Serbia president Aleksandar Vučić ütles pühapäeval, et Serbia pole “Kosovoga seoses olnud kunagi nii keerulises olukorras nagu praegu”.
Vučić kutsus kõiki osapooli üles säilitama rahu, kuid hoiatas, et “kui nad ei taha rahu säilitada, siis ma ütlen teile, et Serbia võidab”.
Serbia poliitik Vladimir Đukanović kirjutas pühapäeval sotsiaalmeedias, et talle tundub, et “Serbiat sunnitakse alustama Balkani denatsifitseerimist”. “Ma loodan, et eksin,” lisas ta.
Serbia toetas Venemaa agressiooni Ukrainas ja on seega sisuliselt kaotanud võimaluse liituda Euroopa Liiduga. Kosovo kuulutas end ühepoolselt Serbiast sõltumatuks 17. veebruaril 2008.
Kosovo eriline staatus kujunes Kosovo sõja (1999. aasta märts kuni juuni) tõttu. Sõja peamiseks põhjuseks sai Račaki massimõrv 15. jaanuaril 1999, milles Serbia politsei tappis 45 Kosovo albaanlasest tsiviilisikut ja selle järgnenud Rambouillet’s toimunud NATO ja Jugoslaavia vaheliste läbirääkimiste ebaõnnestumine.
Kosovo sõjas ründasid NATO väed ilma ÜRO mandaadita Jugoslaavia Liitvabariiki, et peatada Serbia politsei ja armee poolne etniline puhastus. Selle tulemusena pidi Jugoslaavia alla kirjutama Kumanovo leppele, mis nägi ette selle vägede väljatõmbamise Kosovost ja provintsi okupeerimist ÜRO protektoraadina NATO juhitud rahvusvaheliste vägede (KFOR) poolt, kuhu 2003. aasta juulini kuulusid ka Venemaa üksused.