Mitte lihtsalt valitsuskriis…

Kaja Kallase “päikesetõusuvalitsus” suutis püsida napilt aasta ja neli kuud, mis jääb alla Jüri Ratase teisele, EKRE osalusega valitsusele umbes kolme kuuga. Päike loojus kõvasti enne tähtaega…

Kaja Kallase valitsuse kohta on öeldud, et kui eelmine valitsus kukkus tänu peaministripartei korruptsioonikahtlustusele, siis Reformierakond võttis enda partneriks just korruptandi, mitte kahte teist parlamendiparteid. Aga eks VEB Fondi, Autorollo, pankade rahapesu ja kilekotirahade erakond tundis lähedust omasugusega.

Kui Jüri Ratase teine valitsus kukutati, et mitte lubada EKRE abielureferendumit, siis seekordne võimupööre tehti lastetoetuste seaduseelnõu läbisurumise takistamiseks – selle vastu olemine ähvardas “empaatilise” Kaja Kallase reputatsiooni kõvasti.

“Kui Kaja Kallasele on vastumeelne tõsta peretoetusi, langetada kütuseaktsiisi ja pakkuda eestimaalastele leevendust ülikõrgele inflatsioonile, siis tuleks seda avalikult öelda või ise tagasi astuda,” kirjutas Ratas sotsiaalmeedias. “See olnuks aus ja riigimehelik samm, arvestades seejuures asjaolu, et peaminister on ise korduvalt tagasiastumisele viidanud.”

Kaja Kallas mängis ennast pisut auti ka sellega, et kui ta varem rääkis, et julgeolekulise kriisi ajal peab valitsemises olema stabiilsus, siis nüüd lõhkus ta ise oma kätega liberaalse valitsuse ära. Mida küll liitlased nüüd ütlevad, võiks hüsteerik küsida.

Langenud valitsuse omapäraks on ka see, et mõlemad partnerid on nn ALDE-parteid ehk kuuluvad Euroopa neomarksismi põdevate liberaalide hulka. Kui EKRE hakkas abielureferendumit korraldama, siis saadeti ALDE emissarid Keskerakonda korrale kutsuma ja ülejäänud töö tegi ära kaporatuur.

Reformierakonna uue valitsuse tervis tuleb kehvake – Taavi Rõivase valitsuse kukkumisest saati on nende vastastikune reeturlikkus väga hästi teada ja noad on nüüd kõigil varrukates.

Keskerakonna valitsusosa suurimad kaotajad on ennast temaga sidunud siseminister Kristian Jaani ja terviseminister Tanel Kiik.

Jaanil pole enam tagasi teed politseisse, sest ta on ennast näidanud erakondliku poliitikuna, muuhulgas ka meeleavaldusi maha surudes – teda ei saa enam korravalvurina võtta.

Kahe valitsuse koroonaminister Tanel Kiik, kel pole parlamenditooli, küll aga on väidetavalt kõrge koht WHO-s, on veelgi suuremas plindris – hiljutised kohtuasjad näitasid koroonapiirangute kohatist ebaseaduslikkust ja temale võib kaela tulla kogu see kobarkäkk, mis pandeemiaajal tekkis. Seljatagust tal enam pole – tigestunud Reformierakond saab temast teha suurepärase patuoina, mille eest hoiatati juba ammu.

Uus valitsus kaldub sotsiäärmuslaste tõttu ilmselt veelgi rohkem vasakule, kuid tasakaalustavaks jõuks võib saada Isamaa, kes peab vähemalt näo tegema, et on konservatiiv, muidu saab terve parempoolse tiiva enda kätte EKRE. Aga mõistagi saab Isamaad alati ära osta ja kinni maksta, ka nende veendumused.

Uuel valitsusel jääb Riigikogu valimisteni aega oma mark kobarkriisides põhjalikult täis teha, millega Kaja Kallas on juba alustanud. Edu neile selles!