Mitu Svetlana Grigorjevat meil on? Või tunnevad Aimar Altosaar ja Laur Uudam erinevaid Svetasid?

Kuidas saab üks inimene olla korraga nii “sädeinimene” kui ka “kirsasaabastes pidulauale ronija”?

Aimar Altosaar, Postimees: “Kes Svetlana Grigorjevat tunnevad, ütlevad, et see oli vaid aja küsimus, millal ta oma ühiskonnatundlikkuse ja julge ütlemisega üle riigi tuntuks saab. Etenduskunstniku ja poeedina, Lasnamäe kogukonna ühe eestvedajana ja lihtsalt aktiivse inimesena, kellel on alati oma arvamus välja öelda, tunti teda laialt ka varem. /…/Nüüd on meie kõigi, ka Eesti Vabariigi valitsuse kohustus edasi mõtelda, kuidas saaksime Grigorjeva sõnumit iseendale tõlgendada. /…/ Presidendi roosiaia vastuvõtt läks korda tänu noore kunstiinimese ja aktivisti julgusele anda avameelne hinnang valitsuse tegevusele ja ühiskonna seisundile.”

Laur Uudam, Õhtuleht: “Kuigi üldiselt on kombeks arvata, et toitvat kätt ei hammustata, on Svetlana Grigorjeva nimeline isik kulka kaukast suisa viieteistkümnel korral raha saanud, kokku umbes paarikümne tuhande jagu. /../ Selge, et 32-aastane autor vajab iga hinna eest tähelepanu, olgu šokeerides traditsioonilisemat rahvast roosiaias või siis luuletades. Samas jääb segaseks, miks ainult Grigorjeva võib avalikult Eesti riiki sõimata ja progressiivsem publik oigab vaimustusest, kuid sarnase jutuga üles astuv Klenski pole endiselt parketikõlbulik ning osad suuorgani pruukijad võivad koguni kapo aastaraamatusse sattuda.”

Tegelikult on jutt ühest ja samast isikust, ainult et hindajad on erinevad. Uued Uudised hoiavad sedapuhku Õhtulehe poole.