Välismeedia kirjutab, et Balti riigid on muutumas idufirmade keskusteks, nagu vahendab BNS. Selle taustal tahaks väga loota, et Eesti “taibud” loovad peagi mingi rakenduse, millega lõpetada petturite laiutamine digiruumis, aga paraku on meie digitiiger kõlavatest pealkirjadest hoolimata mandunud triibuliseks kassiks.
Aga alustuseks “idufirma” definitsioon Vikipeedias: “Idufirma ei ole “päris firma”, kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi. Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- või tarkvara-alal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad.”
Siinkohal algab see, mis juba pikemat aega tavalist inimest häirib. Nimelt ütleb uudis: “Kolmes riigis on üha rohkem ülemaailmselt tunnustatud idufirmasid, näiteks veebipõhine järelturuplatvorm Vinted, sõidujagamisteenus Bolt ja videokõnede teerajaja Skype.”
Bolt on asutatud juba 2013. aastal, tema käivet mõõdetakse miljardites ja ta on ikka idufirmana kirjas? Meedia on samas korduvalt kirjutanud sellest, kuidas firma balansseerib seaduslikkuse ja seadusetuse piiril (platvormitöötajate maksud) ning kuna omanikud on suured võimuparteide rahastajad, saab Bolt konkurentsieeliseid (tõukside vanus võrreldes Tuulega). Lihtsamalt öeldes pole see firma küll kiitmist väärt, tema umbkeelsed taksojuhid ja agressiivsed tõuksirentijad on Tallinna linnapildis väga häirivad.
Seega võib lihtsalt öelda: kui räägite idufirmadest, ärge parem Bolti mainige.
Teine eestlastele omistatav arendus on Skype. Jah, selle “esmase koodi kirjutasid eestlased Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu”, kui tsiteerida Vikipeediat, aga siis jalutas kogu see värk Eestist minema, meile jäi vaid pisut kuulsust. Kui võtta eestlaste Wise`i, siis ka see kolis Londonisse. Meie “taibud” küll teevad midagi, aga globalism neelab kõik endasse, seda, et arendajad olid eestlased, mainitakse vaid möödaminnes.
Praeguseks on Balti riikides 17 “ükssarvikut” – üle miljardi dollari väärtuseks hinnatud idufirmat. 1,3 miljoni elanikuga Eestis on praegu kümme tegutsevat ükssarvikut, mis on elaniku kohta kõige rohkem Euroopas, kirjutab AFP.
Numbrid võivad olla mõjusad, aga kui palju need “ükssarvikud” tegelikult otseselt Eesti hüvanguks tegutsevad? Töökohad ja maksud on muidugi olulised, aga tegelikult tegutsevad need firmad globaalmajanduses, Eesti on vaid asukoht. Võrdluseks võiks tuua Swedbanki – jah, tegutseb siin, tekitab töökohti, näpuotsaga annab midagi riigile, aga kasum voolab välja. Tegelikult kasutab ta Eestit ära ja pangad polegi heategevusasutused, nende eellasi nimetatakse Piiblis liigkasuvõtjateks.
Idufirmade üleskiitmine on tegelikult vaid osa suhtekorraldusest, kus esile tuuakse vaid positiivne osa. Tegelikult peitub nende edu taga ka palju ebameeldivat ja räpast, nagu ka meie e-residentsuses. Bolti umbkeelne taksojuht ja homovärvides Swedbank tuletavad meile seda meelde.
Uued Uudised