18.06.2020
Vene punalipp.
Eile möödus 80 aastat sellest, kui 90 000 nõukogude sõdurit marssis üle Eesti idapiiri ning Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Sellest kurvast tähtpäevast Eesti meediakanalid aga vaikisid.
Eesti okupeerimine 1940. aastal oli sõjaliste ja poliitilise sündmuste jada alates Punaarmee invasioonist Eesti Vabariiki 17. juunil kuni vahepeal sissetungija poolt õigusvastaselt muudetud riigikorraga Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmiseni Nõukogude Liidu koosseisu 6. augustil.
Sündmuste tulemusel algas Nõukogude okupatsioon Eestis, mis kestis esmalt kuni 1941. aasta sügiseni ja jätkus pärast vahepealset Saksa okupatsiooni 1944. aastast kuni 1991. aastani. Okupeerimise tagajärjel kandis Eesti rahvas, riik, majandus ja kultuur suuri kahjusid.
16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu Eestisse siseneda. Meretskov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe Narva temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8. Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl.
17. juuni hommikul kell 5 algas Punaarmee arvukate lisavägede sissetung Eestisse. Jõudnud rongiga Jõhvi, nägid Eesti delegatsiooni liikmed seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed veel Punaarmee üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Punaarmee 10. armee üksuste sissemarss Eestisse oli alanud seega juba kolm tundi enne Laidoneri Narva saabumist ja läbirääkijate kohtumist.
Punavägi käitus nagu oleks Eesti lahingukorras vallutanud. 17. juuni hommikul kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kell 6.30 hõivas punaüksuste dessant Aegna saare ja kell 7 hommikul vallutati Naissaar. Hommikul saabusid Tallinna Palivere-Klooga lähistel baasides paiknenud Punaarmee üksused, kes hõivasid Eesti sõjaväe kasutuses olnud kasarmud, sundides eestlased sealt kiirkorras lahkuma[3]. Samal päeval maismaapiiri ületanud punaväeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile. Läbi Eesti liikusid lisaks Riia suunas Punaarmee 3. tankikorpuse üksused. Eesti lennuväljadele saabusid Nõukogude lennuväerügemendid.