Moonika Helme: kuulsuse narrid ja Kaja Goebbels Kallas

„On väga mitmeid asju, mis tänases Eestis loetakse peaaegu et inimõiguseks. Ja ma ei räägi siinkohal mitte naiste valimisõigusest, õigusest haridusele, õigusest elule, sõna ja – arvamusvabadusest ning paljust muust. Vaid sellest, et kiire tehnoloogia areng, turvaline keskkond ja kõrge elustandard on muutunud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks,“ kirjutab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) Eesti Päevalehe poliitkolumnisti rubriigis.

„Nii nagu ka teadmine, et elekter on alati olemas ja loob meie tegemistele kõiges toetava fooni. Viimase aja ärevakstegevad uudised elektrihinna rajust ja pöördumatust tõusust viivad aga paratamatult mõttele, et kõik see, millega oleme harjunud ja pidanud iseenesestmõistetavaks, lausa inimõiguseks, leiab varsti oma revolutsioonilise lõpu. Põhjuseks globaalsed ideoloogilised utoopiad ja poliitilise vägivallaga elluviidav rohepööre. Millede tõttu ootavad meid ilmselgelt ees sotsiaalsed katastroofid ja majanduste kokkukukkumine. Energiasõjad ja mässud. Ja paratamatult ka senise kokkuleppelisetele inimõigustele rajatud heaoluühiskonna lõpp.

Mõistusega inimesed on muidugi kogu aeg püüdnud öelda, et nn roheline energia pole tegelikult ei roheline ega pole ka tavamõistes energia, sest ta ei taga kasutajatele stabiilsust. Kuid utopistide ja neile end külgehaakinud pöörast raha haistnud ärimeeste turunduskõned on vallutanud auditooriumi ning kõik muu on tühistatud.

Muidugi – seni kuni paralleelselt eksisteerib ka väljakujunenud turvaline süsteem, on kena vesta muinasjutte taastuvatest energiaallikatest kui tuleviku ainuvõimalikust õilsast ja puhtast süsteemist. Aga muinasjuttudega on paraku nii, et ükskõik kui pöörane on süžee või tuhanded kullakoormad seal ka ei oleks, lõpeb see kolme lehekülje pärast ära ja reaalne elu murrab sisse.

Inimkond on aegade algusest peale püüdnud leiutada igiliikurit. Edutult. Samuti on muistsete valitsejate poolt kinnimakstud alkeemikud üritanud leida odavaid algosakesi, mida kokku segades tekiks kallis mateeria ehk kuld. No ei ole võimalik! Isegi meie enda kirjandusklassikas on tegelane, kes väitis, et tema on leiutanud massina, millega paekivist otse sealiha teha saab! Kuulsuse narr! Rääkimata mustlasest, kes oma hobust treenis ilma söömata elama ja töötama. See pidi ka täiesti kindel värk olema, peaaegu olekski õnnestunud, kahjuks jäi vaid üks päev puudu, enne suri hobune ära.

Energia jäävuse seadust õpetatakse meil põhikoolis, aga ikka püüavad seda õppinud lapsed täiskasvanuks saades füüsikaseadustest mööda minna. Nii oleme saanud säästupirnid, mis tarbivad vähem elektrit, aga mille komponentide valmistamiseks läheb kordi rohkem energiat, kui lõpptootega kokku hoiame. Elektriauto, mis olevat säästlik (ja seda ka vaid siis, kui elekter on odav), kuid mille akude tootmine on energiamahukas, loodusressursse kulutav ning saastav. Tuulikud, mis toodavad justkui mitte millestki energiat, aga mille enda tootmiseks on kasutatud sedasama energiat, ja mitte vähe.”