Nädalavahetusel jooksis uudistest läbi teade, et Kaitsevägi võtab Kaitseliidult tagasi kunagi neile antud püstolid – see kõlab pehmelt öeldes kummaliselt.
Nii Kaitseväe kui Kaitseliidu selgitused on JOKK. Toimuvat relvade ümberjagamine, püstolid polevat nagunii isiklikuks planeerimiseks mõeldud, HK USP püstoleid olevat kaitsevägi andnud Kaitseliidu käsutusse varuga ja nüüd võetakse need üleliigsed relvad tagasi ja antakse Kaitseväe üksustele.
Postimehele teadaolevalt korjati kokku umbkaudu pooltuhat Heckler & Kochi 9 millimeetrist USP käsipüstolit, mis aastaid tagasi Kaitseväele kasutamiseks anti. Kaitseliidu peastaabi hinnangul on kõik korrektne.
«Kaitseliit tagastab relvad, mis ei ole ühelegi isikule varustustabeli järgi ettenähtud ning on seega üleliigsed. Püstolid tagastatakse selleks, et Kaitsevägi saaks need määrata oma üksustele, et tagada varustuse ühtlane amortisatsioon,» ütles Kaitseliidu kõneisik Tanel Rütman.
Milline mulje jääb kaitseliitlastele või ka kõrvalseisjale? Ei saa mitte nõustuda Pärnumaa maleva Pärnu malevkonna juhatuse liikme Marko Miiteri arvamusega, et kui vabatahtlikult kooskäivatelt meestelt võetakse põhjenduseta relvad (sealhulgas malevkonna pealikult), mõjub see kaitseliitlaste moraalile laastavalt – neid justkui relvitustakse.
«Kaitseliidu võtmeisikutel, kes on vabatahtlikud, on ametikoha järgi relvad olnud ja nüüd võetakse ära. Peab mõtlema, kuidas see meestele mõjub,» ütles Miiter. «Asi on moraali tõstmises või langetamises. Täna me ei tea isegi, kas USP püstolite asemele saame midagi,» ütles ta.
Teine küsimus tekib kohe kaitseväe relvastamises – kas tõesti on püstolitega lood nii kehvad, et ühtede relvastamiseks võetakse need teistelt ära? Miks just nüüd selline puudus tekkis? Või on neid vaja kabinetisõjaväelastele? Selgitus, et meestele polnud need relvad relvastustabeli järgi ette nähtud, kõlab üliõõnsalt – kunagi ju leiti, et need kuluvad marjaks ära.
Kaitseliidu tegutsemises on niigi probleemiks see, et mitte kõik mehed ei saa relvi koju võtta, mis Venemaa kallaletungi arvestades on ülioluline – äkkrünnaku korral võivad laod ja kogunemiskohad olla üsna pea vaenlase kontrolli all või purustatud. Püstolid on paraku just sellised relvad, mida on lihtsam turvalistes tingimustes ka kodus hoida. Need on sobivad lisarelvad ka neile sõduritele, kelle põhirelvaks on näiteks granaadiheitja.
Praegu tundub, et Kaitseliitu kas relvistutakse või siis muudetakse ta lihtsalt hambutuks, sest see on ainus organisatsioon, mille taga on meeste valmisolek vabatahtlikult lahingusse minna ja vajadusel ka surra. Ilmselt peab euro- ja venemeelne valitsus seda ohuks, kui on olemas nende poolt ideoloogiliselt kontrollimatu relvaorganisatsioon – sest kaitseliitlased on üldjuhul isamaalised ja rahvusmeelsed võitlejad.
Saates “Räägime asjast” rääkis Mart Helme parketikindral Terrase vaimustusest selle üle, et Kaitseliitu astuvat üha rohkem venelasi – tegu on ilmselge katsega hakata uutele Metsavastele sõjalist õpet andma, muuta eestimeelne organisatsioon globalismi- või venemeelseks ja võtta rahvusriigilt ainus üldrahvalik vastupanuüksus. Püstolite ärakorjamine on selles tagurlikus ettevõtmises järgmine samm.