22.05.2018
Eesti kaitseväes saavad naised teenida vabatahtlikkuse alusel.
Soome valitsus tahab raha kokkuhoiu eesmärgil naised kaitseväest kõrvale jätta, aga reservväelaste liit on sellele vastu.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö on teinud ettepaneku loobuda teatud ajaks naiste vabatahtlikust sõjaväeteenistusest. Nimelt säästetakse ligi neli miljonit eurot juba siis, kui naisi ühe aasta jooksul üldse väeteenistusse ei võeta, vahendab eestinen.fi ringhäälingukanalit Yle.
Niinistö ütles, et tal pole midagi naiste vastu, aga raha on vaja kokku hoida. Plaanide kohaselt on kavas hakata kaitsekulutusi kärpima alates 2020. aastast. Teine võimalus on võtta naisi sõjaväkke ainult ühes vahetuses. Siis oleks sääst kaks miljonit eurot.
Reservväelaste liit pole Niinistö selliste plaanidega nõus. Liidu aseesimehe Terhi Hakola sõnul tuleks kaitsekulutusi vähendamise asemel suurendada. Hakola sõnul on naised saanud sõjaväeteenistuses hästi hakkama ja ka Soome kaitsevägi on seda meelt, et naised on hästi motiveeritud.
Hiljutises saates “Foorum” soovitas feministlike kalduvustega sots Marianne Mikko kaitseminister Jüri Luigele, et too aitaks soodustada naiste osatähtsuse suurenemist kaitseväes, kuid tema soovil on ilmselt pigem soolise võrdõiguslikkuse kui riigikaitseline taust.
Samamoodi arutleb Evelyn Kaldoja Postimehe arvamusloos “Ajateenistus kohustuslikuks ka tüdrukutele”, kusjuures temagi alustab, nagu enamik selle teema puudutajaid, ikkagi ühe jutuga: “…need argumendid dikteerivad ka selle, et Eesti peab oma ajateenistust kaasajastama ühes olulises aspektis – mehi ja naisi tuleb võtta võrdselt.” Kas ka hukkunute loeteludes vägagi tõenäolise konflikti korral Venemaaga?
Ehk siis kogu naiste ajateenistuse moment ei kõla hetkel mitte Eesti riigikaitselistest põhjendustest, vaid soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvalt. Kui aga jutt laiemale arutelule viia, siis sadade noorte naiste kohustuslik väeteenistus tähendab ennekõike seda, et nii kui venelased Luhamaalt annektsiooniga alustavad, kaotab eesti rahvas esimeste sõjapäevadega suure osa oma rahvusliku kestmise potentsiaalist. Sest naiste kohustusliku ajateenistuste toetajad näevad neid rahuaja väeosades meestega võrdsetena teenimas, mitte aga Kremli sõjardeid tagasi löömas.
Naised tänapäeva armees on paratamatus, kuid see peaks tulenema vabatahtlikkusest, mitte kohustusest, sest nii saab kaitsevägi endale hakkajad naised, kes teavad, mida nad tahavad. Soome kaitseväe dilemma rahastamises näitab, et Evelyn Kaldoja ja Marianne Mikko militariseeritud võrdõiguslikkus ei pruugi sugugi õige lahendus olla.