“Õpetajad peaks tänaste sündmuste valguses peeglisse vaatama ja küsima: keda ma aasta tagasi Riigikogusse valisin ja millistel kaalutlustel ma seda tegin,” postitas oma mõtte Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi. Mida arvasid selle peale kommentaatorid?
Veiko Vihuri: “Aasta tagasi ei tohtinud ju EKRE võimule saada. Kõik muu ei olnud oluline.”
Andres: “Selle peale vast vaewalt tullakse, aga kui siiski sinna pilk heita, siis tõe julmus purustab peegli kildudeks.”
Teet: “Nad võivad seda teha ju, aga peegel ju ei reguleeri e-masina tulemusi.”
Raivo: “Õpetajad? Kus tuul, seal meel? Ma ka pidin koolist lendama, kui ei uskunud NLKP-d.”
Kadri: “Nad ei saa seda loogilist järeldust teha. Neile on peavoolu intensiivne ajupesu kustumatu jälje jätnud. Kas mitte ei keelanud nad eile ainsana sõna Helmele, kuigi kõikide teiste erakondade esindajad said laval sõna? Kas mitte ei tekkinud rõõmuhõigete koor Kristiina Kallase kõne peale? Kui meil poleks nii kindlat liberaalset diktatuuri, võib-olla nad ei julgekski streikida? Mõelda – EKRE võiks võimu juurde tulla…”
Inna: “Ükskõik keda valisid. Masin tegi korrektuuri.”
Margit: “Paljud õpetajad valisid reffe. Huvitav on see, et reformierakond ei õigusta oma nime kohe kuidagi. Pigem stagnatsioonierakond.”
Viive: “Need kes valisid oravapartei, ilmselt ei streigi.”
Margus: “Vägagi õigustatud küsimus, kuigi kindlasti oli õpetajate hulgas ka teiste erakondade valijaid. Aga ega see Kristina Kallas nüüd see “hea tsaar” küll ei ole, kes “bojaaritar” Kaja Kallaselt raha juurde toob.”
Tuuli: “Paraku ei muutu vanemate positsioonilt vaadatuna meie hariduses ega laste vaimses tervises suurt midagi paremuse poole lihtsalt seetõttu, kui õpetajad rohkem palka saaksid. Juurpõhjustest targad ei räägi, sest ajad on kurjad ning nahk tahab hoidmist ja rumalad neid ei näe. Sisuliselt näib pedagoogide mõte praegu olevat see, et parema palgaga oleks lihtsam seda õudust, mis paljude üldhariduskoolide klassiruumides toimub, kuidagi välja kannatada. Mõne kuuga inimene harjub uue töötasuga, otsib ikka lisakoormust, et veel rohkem palka saada ja on ikka sama läbipõlenud, sest mitte miski ei muutu. Keegi saab ikka rohkem raha, kellelgi on ikka suuremad võimalused, kedagi austatakse ikka rohkem, kellegi töö tundub ikka lihtsam. Seetõttu on ilmselt arvestatav osa ühiskonnast sellest õpetajate palgateemast juba ammu tüdinenud, sest see ei anna meie laste haridusele midagi juurde ega ole kokkuvõttes midagi muud, kui ühe lärmaka elektoraadisegmendi ja poliitikute omavaheline ringmäng. Eile oleks pidanud AK uudiste esiteema olema hoopis liiklusturvalisus jäävihmaks muutunud lumetormi ajal. Oleks mõni auto rohkem ehk teele jäänud.”
Leili: “Toetan streiki, õpetajate töö on täna raskem kui kunagi varem. Valitsuse häbiväärse kuritegeliku poliitika vastu peaksid ka teised inimesed massiliselt meelt avaldama. Igatahes on see julge ja loodetavasti motiveeriv algatus! Aga streigist kuuldes oli ka minu esimene mõte, et kuidas nii? Saite ju, mida tahtsite ja tellisite! Miks ma nii mõtlesin? Küsisin enne valimisi tuttavatelt õpetajatelt, kellele langeb nende valik … ja ma ei uskunud oma kõrvu, kui selgus, et eelistatakse Reformi, sotse ja E200, ka Parempoolseid. Ei Keski, ei Isamaad, ei EKREt. (Kaks häält EKRE siiski sai). Nende soovide täitumist toetasid muidugi e-valimised. Ja sellest ka mu esmane reaktsioon. Kardan, et kui homme oleksid uued valimised, võiksid samad valikud korduda, sest sellest olen ka aru saanud, kuidas haritud pedagoogid elavad suures osas sügavas peavoolumeedia ajupesu vahu sees ega otsigi teisi allikaid. Loodame, et nüüd ehk paljudel silmad avanevad ja õpetajad ühinevad tulevikus julgemini ka teistel meeleavaldustel, mida korraldakse võitluses inimõiguste säilimise eest Eestis.Jõudu ja edu, head ja tublid õpetajad!”
Mailis: “Ei usu, et õpetajad nüüd kõik seda imbetsilset seltskonda valisid, kes Vargamäel laamendab. Küll aga peaksid paljud õpetajad küsima (ilma poliitiliseks muutumata), et miks olen mina haridussüsteemi osana viimase 30 aasta jooksul aidanud toota ajudeta määgivat planktonit?”
Jüri: “See streik ei ole tõsine, kumab läbi lojaalsus võimule, liiga palju on õigustusi sellele, miks nad streigivad. Tööseisak on survevahend, siin ei tohiks mingit lödipükslust olla, aga seda on tunda. Ennustan: Kaja Kallas ja Reformierakond lasevad õpetajatel streikida, kuni nood tüdivad ja tööle lähevad. Vahepeal ässitatakse veel inimesi nende vastu ja muudetakse nad süüdlaseks kogu ühiskonna silmis. Mäletate, kuidas Reformierakond Keskerakonna minema kupatas ja kõik ministrikohad endale võttis, kuni võimukõnelused käisid – nad vilistasid sellele, kui räägiti, et nii ei tohiks, ühel ministril on mitu ministrikohta ja üks partei valitseb. Sel kambal on tohutult jultumust. Martin Ehala kirjutas ka, et nad ei hooli ei õpetajatest ega Ukrainast, ainult pangad jätsid maksustamata, kuigi sealt oleks raha kõvasti tulnud.”
Allikas: Facebook