Multikultimarsil ei võideldud mitte Laulva revolutsiooni vabaduste, vaid oma täitmatute egode eest

Selleks et võtta rahvusmeelsetelt relvad, on globalistid asunud kasutama samasuguseid loosungeid, nagu neid on siiani kasutanud rahvuslased – kuigi eesmärgid on kardinaalselt vastupidised.

Postimees on üllitanud loo “Ma poleks uskunud, et peame hakkama taas oma vabaduse eest võitlema” – artikli sisu vahendamata võib öelda, et see on täis selget rumalust.

Tegelikult on just rahvuslased juba pikemat aega selgitanud, et me võitleme nüüd samu võitlusi, mida aastatel 1988-1991. Väike ülevaade neist võitlustest.

Laulva revolutsiooni ajal võitlesime selle eest, et Eesti asju otsustataks Tallinnas, mitte Moskvas. Nüüd võitleme eurodirektiivide vastu ehk selle eest, et meie eest ei tehtaks otsuseid Brüsselis.

Toona me võitlesime üle Liidu Eesti “mägedele” toodavate slaavi migrantide vastu – ka nüüd tuuakse neid Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Moldovast, Aafrikast ja Araabiast – eestlaste olukord omal maal aina halveneb. Nõukogude internatsionalismi asemel on Lääne multikultuursus.

Nõukaajal suruti meie suud kinni ning oli üks ja ainus tõde – ka nüüd ei tohi poliitkorrektsusest kedagi kritiseerida, maksab Brüsseli liberaalne tõde ja teisimõtlejatest on saanud “vihaõhutajad”.

Tollal olid kodanlikud natsionalistid ja imperialismi käsilased, nüüd on “natsid”, “rassistid” ja “paremäärmuslased”, keda mõistetakse hukka ja kelle represseerimist üha valjuhäälsemalt nõutakse.

Nõukogude Liidust tohtis välja astuda ainult sõnades, ja sama on ka Euroopa Liidus, mida näitab Brexiti kägistamine.

Selliseid näiteid võib tuua palju. Pühapäevasel multikultiparaadil ei võidelnud keegi selliste vabaduste eest, milliste eest võideldi Laulva revolutsiooni ajal – sealsel üritusel marsiti interrindelaste punalippude all võitlema “euroopalike väärtuste” eest ehk õiguse eest olla pretensioonikas, egoistlik, sallimatu ja pervertne.

Loe ka: Ütleme Euroopa Liit, mõtleme Nõukogude Liit. Tõdemused, mida on vaja veel kord üle rääkida