Saksamaa koolid on üha enam hädas globalistide poolt taevani kiidetud „mitmekesisusega“, mis on õpetajate sõnul põhjustanud koolisüsteemi kaose.
Saksamaa on võtnud viimastel aastatel vastu miljoneid migrante ja riigi koolisüsteem on muudetud n-ö mitmekesiseks ja mitmekultuuriliseks. Paraku ei ole see aga toonud kaasa õpilaste tulemuste paranemist, samuti juhivad õpetajad ja koolijuhid tähelepanu probleemidele, mis kaasnevad välispäritolu õpilaste arvu jätkuva suurenemisega koolides.
Intervjuus Die Weltile räägib Norma Grube, kes on ühe Chemnitzis asuva kooli direktor, aina suurenevast kaosest koolides, kus paljud õpilased ei oska saksa keelt, kus vägivaldsed rünnakud on muutunud igapäevaseks ja kus lastevanemate koosolekuid ei ole võimalik pidada ilma tõlkideta. Grube sõnul ei toeta tegelikkus pea millegagi migratsioonipooldajate väiteid sellest, kuidas suurem mitmekesisus aitab kaasa Saksamaa paremale tulevikule.
„Koolihoovis kohtuvad kahekümne kolmest erinevast rahvusest lapsed, mõned neist ei suuda üksteisest aru saada, mitmed on pärit teineteisega vaenujalal olevatest regioonidest, nt Ukrainast ja Venemaalt. Õpetajad peavad pidevalt suhtlema lastevanematega, mis tihti toimub tõlgi vahendusel. Ja see on ka üks põhjus, miks õpetajaamet muutub üha vähem atraktiivseks. Psühholoogiline stress on tohutu ja pööraselt kasvanud,“ ütles Grube. Lisaks on tema sõnul tekkinud õpetajate suhtes lugupidamatus ja agressiivne käitumine, millega paljud õpetajad ei ole võimelised toime tulema.
Grube lugu ei ole sugugi ainulaadne. Saksamaal toimuvad suured demograafilised muutused, mida kriitikud on nimetanud ka nn suureks asendamiseks – eurooplased asendatakse mitte-eurooplastega. Berliinis ei ole 40% õpilaste emakeel saksa keel ja paljudes suurlinnades nagu Hamburgis on enamik õpilasi sisserändaja taustaga (2020/2021 õppeaastal oli Hamburgis 51,4% õpilastest sisserändaja taustaga). Üle kogu Saksamaa on 38% algkoolilastest sisserändaja taustaga.
Ehkki Saksamaa vasakparteid, sh ka praegused valitsusparteid SPD ja rohelised, toetavad migratsiooni, seab Saksamaa koolisüsteemis toimuv mitmekesisuse väidetavad kasud tõsiselt kahtluse alla. Mõnel pool on nn mitmekesised koolid muutumas uuesti homogeenseks, aga seda põhjusel, et etnilised sakslased võtavad oma lapsed neist koolidest ära. Siis jäävad alles vaid näiteks Lähis-Ida päritolu lapsed. Paljudes sellistes koolides võtab maad antisemitism.
Grube sõnul ei soovi paljud õpetajad probleemseid õpilasi karistada, vahel nad isegi kardavad seda. Mis tähendab, et põhimõtteliselt püütakse konflikte vältida, see aga viib vältimatult kontrolli kaotamiseni ja korra tagamine klassiruumis muutub üha keerulisemaks. „Põhimõtteliselt on täiskasvanute, eriti õpetajate autoriteet noorte silmis tohutult vähenenud,“ rääkis Grube.
Ka lapsevanematest ei ole suurt abi, sest sageli ollakse õpetajate suhtes vaenulikult meelestatud, neile vaieldakse vastu ega olda valmis distsiplineerima oma lapsi. Paljudel juhtudel on õpilastega väga suuri probleeme, kuid kooli käed jäävad lühikeseks ja kuhugi mujale ei ole neid lapsi saata ka. Koolist on võimalik eemaldada vaid äärmiselt vägivaldseid õpilasi.
Grube sõnul vajab Saksamaa oma suurettevõtete jaoks ja riigi kõrge elustandardi säilitamiseks kõrgelt haritud tööjõudu. „Kuid hariduse valdkonnas on meie riigil aina suuremaid probleeme. Näiteks IQB Education Trend for 2021 andmetel ei suuda üha enam algkoolilapsi saavutada saksa keeles ja matemaatikas isegi haridusministeeriumi poolt kehtestatud miinimumstandardeid. Põhimõtteliselt tähendab see, et üha rohkem õpilasi on kirjaoskamatud ega ole võimelised vastama tööturu kõrgetele nõudmistele.“
Allikad: Die Welt, Remix News