19.11.2020
Hallide Huntide emapartei, Rahvusliku Liikumise miiting Prantsusmaal.
Massimigratsioon on Euroopasse toonud Kolmanda maailma rahvad, kes jätkavad oma uuel kodumaal lähteriigi vastuolude klaarimist, enamasti vägivaldselt.
Saksa seadusandjad kutsusid kolmapäeval valitsust üles kaaluma Türgi marurahvusliku rühmituse Hallid Hundid keelustamist, mis kahe nädala eest saadeti laiali Prantsusmaal. Saksa parlamendi alamkoja liikmete hinnangul levitab rühmitus natsionalistlikku ja rassistlikku ideoloogiat.
Halle Hunte peetakse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani liitlasteks. Eeskätt on nad seotud Devlet Bahçeli juhitud Rahvusliku Liikumise parteiga (MHP), mis on koalitsioonis Erdoğani Õigus ja Arengu parteiga (AKP). MHP toetus oli Erdoğani presidendiks tagasivalimisel 2018. aastal otsustava tähtsusega.
Seadusandjad toetasid ettepanekut paluda valitsusel jälgida hoolikalt liikumise tegevust Saksamaal ja “astuda neile resoluutselt vastu meie õigusriigi vahenditega”.
Saksamaal on umbes 11 000 Türgi paremradikaali, on öeldud ettepanekus. Kokku on riigis üle 2,5 miljoni türklase ja pool miljonit kurdi, kes ei saa ajaloolistel põhjustel omavahel läbi.
Prantsusmaa teatas Hallhuntide keelamisest novembri algul, kui armeenlaste Esimese maailmasõja aegse massimõrva memoriaali rüvetati grafitiga, kus seisis ka rühmituse nimi. Intsidendi taustaks oli pinge armeenia ja türgi kogukondade vahel seoses Mägi-Karabahhi konfliktiga. (AFP-BNS)