Massimigratsiooni tagajärjed on läänemaailmas kohutavad, aga liberaalses ühiskonnas serveeritakse kõike seda paradiisina, “nunnupoliitikana”. Eestiski ilmuvad üha enam pildid “rahvaste sõprusest” ning tänavareklaamideski muutub nahavärv üha mustemaks.
Jah, eri rassidest inimesed saavadki sageli hästi läbi, aga üldtaust ei ole sugugi nii ilus. Euroopas märatsevad sisserändajad, kes on pärit teistest kultuuridest, linnades on no-go-tsoonid, kuhu põlisrahval minna ei maksa, mitte-eurooplastest tegelased välgutavad nugasid, kasutavad kõnniteesõiduks kaubikuid ning valmistavad pommivöösid. Selle taga on vihkamine uue kodumaa vastu.
Huvitav on küsimus, mille on püstitanud üks kommentaator – kui Euroopas poleks “liberaalseid uusväärtusi”, siis kas migrandid lõimuksid paremini? Kui neid ei segaks ühisvetsud, soomuutmised, homolembus ja muu taoline, kui Euroopa oleks selline, nagu massimigratsiooni algusaastail 1960-1970-tel?
Eestis aga möllab liberaalne tolerantsuspoliitika täiega, samas kui Lääne-Euroopa tahab juba tagasiteed. Meil on veel võõraid vähe, sõprus mustade ja tõmmudega omal moel veel töötabki (sovjettvenelastega enam mitte), aga kui meilgi kord no-go-tsoonid valmivad, siis lõpeb “nunnu aeg” ruttu.
Kolumnist Karl Olaf Rääk: “Multikulti propaganda jätkub, tagudes inimeste teadvust nagu auruhaamer. Mitmekultuursus on hea, mitmekultuursus on lilled ja liblikad, mitmekultuursus rikastab ja aitab eesti rahval… olematusse kaduda.
Kasvõi seesama liigutav lookene. Väike armas tüdruk, kes pärit Nigeeriast. Riigist, mille rahvaarv on ligi 230 miljonit. Jätkub Nigeeriasse, jätkub igale poole mujale.
Kas nad ikka eesti keelt õpivad? See on põhiline küsimus. Küsimuse aluseks on naiivne arusaam, et kogu maailma rahvad tahavad kangesti eesti keelt õppida ja selle läbi eestlasteks saada.
Ehk teiste sõnadega, kellegi peas on idee, et tilluke ja erilise elujõuta eesti rahvas suudab assimileerida miljonirahvaste, väga tugeva rahvusliku identiteediga rahvaste esindajaid.
Kas ajaloost on mõni taoline näide tuua? Ei ole. Väikerahvad lahustatakse suurte sisse. Mitte kunagi vastupidi.
Nii et jätkuv multikultipropaganda on surmakultus. See kuulutab surma väikestele rahvastele, nagu on eestlased. Vast kõige jubedam on see, et hordide viisi on ilmunud blondiinidest õilishingi, kes sulnilt naeratades vikatimehe tööd teevad. Nad on nii head, nad on nii suure südamega. Tehakse nagu head, aga välja kukub nagu ikka.”
Kommentaar sotsiaalmeediast, Lauri Jürgensonilt: “Nii see hakkab… läbi õnneliku õhkamise ja nunnude piltide. Ei tohiks väga pikalt minna, et Rootsile või Saksamaale järele jõuda, kus tänaval autosid põletatakse ja üllatusseksi ja peade mahanüsimise juhtumitest riigivõimud väga avalikult ei räägi, sest aktiivsem pool on tihtilugu mustanahaline ja siis pole sobilik sellest juttu teha.
Aga eks see olegi jamade põhjuseks, et teo ja tagajärje vahelist seost meelega ei nähta. Meil siin tehakse pingutusi, aga igal rindel nagu näha.
Valitsus räägib Vahemere taguste erialaspetsialistide siiatoomisest ja samal ajal aktiveerub DELFI-s keegi väga õnnelik emane, kes andunult iniseb, kui tore on see väike nigeeria tont, kes tema tütrega lembepiltidel poseerib.
Tore muidugi! Mis saaks siin valesti minna? Ega see, et kuskil mujal pole neegrite-, pederastide ja tuulemöldritega mängimine teinud muud, kui palju paksu pahandust…. ei tähenda midagi!
Meil õnnestub paremini, sest meie siin oleme “tark rahvas”! Targad juhid on meil ka! Terve maailm näeb, imestab ja kiidab nii, et luu katki! Euroliidu ausõna!”
Uued Uudised