20.03.2020
Eesti Vabariigi Põhiseadus on saanud president Kaljulaidi manipulatsioonide objektiks.
Opositsiooni president otsustas jätkuvalt vastu töötada parlamendienamuse poolt vastu võetud seaduse rakendamisele ning heitis kinda parlamentaarsele demokraatiale.
President Kaljulaid jättis senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
Nii jättis Kaljulaid pika ninaga need inimesed, kes tahtsid ise oma raha üle otsustada, ja seda eriti kriisiolukorras, kus pensionifondid kõvasti rappida saavad.
Kaljulaidi sõnul pole tema käsitlus põhiseadusest ja pensionireformist kuu jooksul muutunud. Kuna parlament võttis seaduse teist korda vastu muutmata kujul, on ka tema argumentatsioon riigikohtusse pöördumiseks ning taotluses välja toodud vastuolud suures plaanis samad, mis seadust 7. veebruaril välja kuulutamata jättes.
President Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega kaotatakse kohustuslik kogumispension, välja kuulutamata tänavu 7. veebruaril. Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul uuesti vastu 11. märtsil ja esitas selle presidendile väljakuulutamise otsustamiseks 16. märtsil.
Riigipea otsustas täna seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
President Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on president taotlenud riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.
Tasub teada, et kaitseväe luureõiguste küsimuses leidis riigikohus küll vastuolu, kuid see polnud see, millele osutas Kaljulaid.
Kaljulaidi presidendiks olles on Põhiseaduse käsitlemine muutunud omamoodi valikuliseks – riigipea ei ole mitte kunagi viidanud preambulis kirjas olevale sättele “mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”.
Küll aga kasutab Kaljulaid pidevalt niinimetatud võrdsusprintsiipi, laiendades seda kõigile ja kõigile, kuigi enamikel juhtudel on olemas seadusandlikud piirangud, näiteks kodanike ja mittekodanike puhul.
Kaljulaidi ajal on Põhiseadus muudetud poliitiliseks tööriistaks, mille puhul kasutatakse ainult neid sätteid, mis presidendi mõttekäiku toetavad, muu jäetakse tahaplaanile. Ka praegu tegutseb riigipea opositsiooni huvides vaid seetõttu, et vihkab valitsevat koalitsiooni.