21.02.2018
Ida-Viru keskhaigla
Ida-Virumaa Keskhaigla otsib töötajaid Lätist, kuna Eesti arstid siirduvad tööle nii Soome kui ka Rootsi, kirjutab Läti portaal lsm.lv.
Ida-Virumaa keskhaiglas töötab praegu 40 võõrtöölist välismaalt, enamik neist on pärit Ukrainast, Venemaalt ja Moldovast, vahendab BNS.
“Me ei otsi töötajaid ainult Lätist. Praegu saavad arstid kõikjal töötada. Me ei saa öelda, et me sooviksime palgata günekoloogi või radioloogi Lätist. Meie haigla on samas valmis vastu võtma kõik neid arste, kuid kõik sõltub muidugi kogemustest ja arstist endast,” ütles haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. “Meil on tugev konkurentsikeskkond. Meie palgad on Baltikumis kõrgeimad.”
Nimelt saavad õed alates 1. aprillist palka vähemalt 900 eurot kuus pärast maksude tasumist ning haigla arstid teenivad vähemalt 1600 eurot kuus. Samas on kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide palgad oluliselt kõrgemad.
Praegu ei ole Kohtla-Järvel veel ühtegi Läti meditsiinitöötajat, kuid Valga haiglas töötab praegu kolm lätlasest arsti. Välismaalt pärit arstid ja õed tulevad Eesti haiglatesse tööle peamiselt Venemaalt, Ukrainast ja Moldovast.
Läti tervishoiuministeeriumi andmetel makstakse 2018. aastal Läti arstidele palka vähemalt 1132 eurot kuus ja õedele vähemalt 996 eurot kuus.
Eestis lahkuvate meedikute arv on siiski aasta-aastalt vähenenud, põhjuseks kollektiivlepingute järgi tagatud töö- ja palgatingimuste paranemine, kuid Põhjamaade omadest jäävad need endiselt tugevasti maha.
Kui 2013. aastal läks terviseameti andmete järgi Eestist välismaale tööle üle 100 arsti aastas, siis 2017. aastal lahkus kodumaalt välisriiki 38 spetsialisti. Tänavu jaanuaris ütles Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa ERR-ile, et kõige suuremad probleemid on Ida-Virumaal.
“Arstide liit on seisukohal, et see on regionaalpoliitiline küsimus, kuidas motiveerida arste sinna tööle asuma. Jalgratast ei ole siin vaja leiutada. Soomes on see näiteks läbiproovitud ja teada on, et Põhja-Soomes on töötasu tunduvalt kõrgem kui Helsingi piirkonnas. Meil tasuks sellest eeskuju võtta,” märkis Rehemaa.
Rehemaa sõnul soovitakse Ida-Virumaale tuua arste kolmandatest riikidest – Venemaalt ja Ukrainast peamiselt, kuid selles on ka oma oht, sest keelenõuet Eesti riik ei taha neile esitada. Keeleoskus on Arstide Liidu hinnangul kindlasti erialaoskus.
Portaal Terviseuudised annab ülevaate 2016. aasta augusti lõpust, mil Eestist väljaspool töötamiseks tarvilikud dokumendid oli aasta raames küsinud terviseametilt 50 tervishoiutöötajat, neist 18 arsti ja 24 õendustöötajat: viis üldmeditsiini arsti, kolm anestesioloogi, kaks perearsti ja psühhiaatrit, üks gastroenteroloog, ortopeed, radioloog, sisehaiguste arst, uroloog ja oftalmoloog. Lisaks neile oli välismaal töötamiseks vajaliku tõendi terviseametist küsinud ka kuus hambaravispetsialisti.
Arvestades üldist olukord eesti keele kasutusruumis võib eeldada, et võõrspetsialistide palkamine tervishoidu tähendab tädi Maalile sunduslikku inglise keele õppimist või vene keele meeldetuletamist. Eesti arstidel aga tuleb ennast endiselt harida soome keele oskuses.