22.07.2024
Kakskeelsus juba on, järgmiseks sammuks näib kujunevat venekeelsus.
Uutele Uudistele on kirjutanud mitmed eestlased, kes räägivad, et üha kiirenevas venestamises on sagenenud konfliktid korteriühistutes, kus venelased ei ole nõus koosolemistel riigikeeles rääkima ja suruvad vene keelt asjaajamiskeelena läbi, eestlased on on tüdinenud sellest, et peavad omas riigis võõrkeelt rääkima.
Suurtes nõukogude-aegsetes kortermajades on sageli enamik korteriomanikest või üürilistest vene rahvusest. Kui siiani suudeti läbi saada ja kompromiss leiti ka keeleküsimuses (kuigi mitte alati), siis nüüd on asjad halvenenud, sest “tänu” venekeelsetele ukrainlastele ja teistele endise Nõukogude Liidu aladelt sisserännanutele on kortermajades venekeelsete elanike arv jõudsalt kasvanud ja riigikeelt ei austa enam keegi, vene keelt lausa surutakse peale.
Eestlastest elanikud ütlevad, et “tänu” venekeelse keskkonna laienemisele on kohalikud venelased muutunud vene keele läbisurumisel märgatavalt agressiivsemaks, sest tunnetavad, et toimuv on nende kasuks. Üha rohkem soovitatakse eesti keel teatud kohta pista ja öeldakse ka rahulikumal moel, et miks peab eesti keeles rääkima, kui ümberringi on kõik venekeelne.
Sellise olukorra algatas ja viib läbi Kaja Kallase (edaspidi Kristen Michali) valitsus, kes kohe võimule tulles lahjendas ettevõtlusminister Andres Suti ettepanekul välismaalaste seadust, et ettevõtjad saaksid sisse tuua venekeelset odavtööjõudu ida poolt. See on muutnud Tallinna, Harjumaa ja teisigi piirkondi tugevalt venekeelsemateks ning sundinud eesti keele taanduma, sealhulgas ka korteriühistute töökeelena. Väidetavalt täidetakse osades ühistutes ka pabereid vene keeles.
Nii valitseb paljudes korteriühistutes verbaalse kodusõja õhkkond, kus üksteise vastu ollakse vaenulikud ja ühistu toimimiseks vajalikud selgeksrääkimised jäävad olemata, osa omanikest jääb tülide tõttu kõrvale, mistõttu olevat mõnedes valdavalt venekeelsetes korteriühistutes vajalikud otsused tehtud ka ilma nõutava häälekvoodita.
Praegune venestamislaine on viinud selleni, et paljud eestlastest omanikest on korterit üürile andes hakanud eelistama rahvuskaaslasi, sest venekeelsete ja välismaalastega võib palju jamasid tekkida. Kui kõik sujub, saab üürnikuga vene või inglise keeles suhelda, aga kui tekivad probleemid, siis on korteriomanikel raske lahendusi otsida ja leida, kui teine pool on umbkeelne. Üks toimetusele kirjutanud inimene ütleb, et sai usbeki perele korterit üürides kõik tingimused küll vene keeles ära räägitud, aga kui nood makseraskustesse sattusid ja sellest hoolimata välja ei kolinud, oli kahepoolselt kehva vene keelega võimatu midagi ära klaarida.
Muidugi on eestlaste eelistamine korteri väljaüürimisel “diskrimineerimine rahvuslikul, keelelisel ja rassilisel pinnal”, aga see on vasakliberaalne jura, mis ei arvesta korteriomaniku õigusega rentida/üürida oma vara sellele, keda ta peab enda jaoks kõige sobivamaks; lisaks on korteriomanikul õigus valida võimalusi keeleliseks suhtlemiseks just neis raames, milles temale see mugav ja oskustekohane on.
Eestis on tekkinud kafkalik olukord, kus noored arstid lähevad välismaale tööle, sest siin nõutakse neilt umbkeelsete teenindamiseks vene keele oskamist või õppimist, samuti ei saa pealinnas tööd eesti noored, kui nad vene keelt ei oska (ja üldjuhul ei oskagi).
Eesti riik on lasknud riigikeele kasutusalal hääbuda ja loonud samas võõrkeeltele, eriti vene keelele, pinnase, kus see saab toimida riigist ja riigikeelest täiesti sõltumatult – nii on tekitatud ehtne paralleelühiskond, kes kehtestab omad reeglid. Kaotajaks on jälle eestlased ja rahvusriik, ja seda 33 aastat pärast taasiseseisvust venekeelsest okupatsioonist.
Uued Uudised