“Naljanumber” ÜRO muretseb “vihakõne” pärast aastakümneid sõdinud Kongos

Kui kümmekond ja enamgi Aafrika riiki on sõdinud niikaua, et nooremad põlvkonnad muud peale sõja ei mäletagi, siis on “vihakõnest” rääkimine küll naljanumber – aga seda lipsustatud globalistid oma uhketes büroodes teevad.

AFP ja BNS vahendavad: “ÜRO lööb häirekella vihakõne leviku pärast Kongo DV-s”. Ehk “Olen väga mures etnilise põhjusega vaenu ja vägivalla õhutamise kasvu pärast Kongo Demokraatlikus Vabariigis,” ütles ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk.

Ta märkis, et valimisjärgsed üleskutsed vägivallale on eriti murettekitavad riigi idaosas Põhja- ja Lõuna-Kivu provintsides, mida on juba aastakümneid räsinud relvastatud rühmitused ning etnilise tagapõhjaga tapmised.

“Vihane, dehumaniseeriv ja ässitav retoorika on vastik ning see võib vaid süvendada pingeid ja vägivalda Kongo DVs endas, seades ohtu ka piirkondliku julgeoleku,” rääkis Türk.

Inimõigusvolinik kutsus võime üles “põhjalikult ja läbipaistvalt uurima kõiki teateid vihakõne ja vägivalla õhutamise kohta ning sellega seotud isikuid vastutusele võtma”.

Kongo DV on tõesti suur riik, kus elab umbes 250 erinevat rahvusrühma ja sõditud on seal praktiliselt iseseisvumisest 1960. aastal. Lisaks rivaalitsevatele kodumaistele rühmitustele on Kongos ka Angoola, Kongo Rahvavabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Uganda, Lõuna-Sudaani, Burundi, ja Ruanda opositsioonilised relvasalgad. Kongo kodusõjaga seoses on rühmitusi süüdistatud kannibalismis, laste rituaalsetes mõrvades ja naiste massivägistamises.

Ja sellises kaoses oskab ÜRO ainult “vihakõnedest” rääkida, kuigi hõimuvaen on sealses ühiskonnas happena hingedesse süübinud. Aga sarkasmiga võib soovitada, et kutsugu ÜRO Maris Lauri ja Eduard Odinets appi ning tehku üks võimas vihakõneseadus, mis lõpetab kodusõja Kongos kohe.

Lisaks ülevaade Aafrika riikidest, kus kodusõda suuremas või väiksemas vormis kestab juba aastakümneid: Etioopia, Eritrea, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Tšaad, Mali, Niiger, Nigeeria, Kamerun, Uganda, Angola, Mosambiik, Kesk-Aafrika Vabariik, Libeeria, Lääne-Sahara, Somaalia, Liibüa. Sõditakse ka Burkina Fasos, Gaboonis, Sierra Leones, Elevandiluurannikul ning veel mõnes riigis, kus on tegutsema asunud islamiäärmuslased. Reas riikides on võimu haaranud sõjaväelased.

Vihakõne on tagajärg, mitte põhjus. Et vihakõnesid poleks, ei aita nende keelamisest, kõrvaldada tuleb vaenu põhjused. Aafrikas on selleks kahjuks tugevad hõimusuhted, kus võimu juurde pääsenud inimestel lasub kohustus aidata hõimlased soojadele kohtadele – kui seda ei tee, kaob hõimu toetus ja selleta ei saa ükski poliitik Aafrikas hakkama. Kui teised hõimud hakkavad hõimukeskse onupojapoliitika vastu protesteerima, siis algatatakse nende vastu repressioonid, mis üldjuhul kasvavad veriseks vastasseisuks ja siis kodusõjaks. Seda nõiaringi ei suuda purustada isegi mitte Lääne parimates ülikoolides õppinud Aafrika eliit.

Hiljuti väitsid ajaleht The Guardian, aga ka näiteks uudisteagentuur Reuters ja Saksa leht Die Zeit, et hiljutine veresaun Nigeerias ei toimunud mitte moslemite ja kristlaste vahelise usukonflikti tõttu, vaid et moslemitest karjakasvatajad ründasid kristlastest põllumehi hoopis vähenevate loodusressursside pärast. Ehk siis süüdi olevat globaalne inimtekkeline soojenemine.

Sellise väite absurdsusest räägib fakt, et Nigeerias tegutseb 2002. aastast üheks verisemaks islamirühmituseks peetav Boko Haram, mis tähendab kohalikus hausa keeles “läänelik õpetus keelatud”. Boko Haram alustas relvastatud võitlust islamiriigi loomiseks 2009. aastal. USA pani rühmituse terroriorganisatsioonide nimekirja 2013. aastal.

Boko Haram ei tähenda “Ei inimtekkelisele globaalsele soojenemisele”.

Uued Uudised