Käesolev artiklite sari koosneb neljast aastale tagasivaatavast lühikesest kokkuvõttest, mis hõlmavad Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me peagi lõppeval aastal silmitsi seisime. Kolmandas artiklis teeme ülevaate juuli, august ja septembri olulisematest sündmustest.
Tavaliselt on Eestis suviti poliitikas vaikne hooaeg – hapukurgihooaeg. Tänavune juuli oli selles mõttes täielik erand.
Juuli
Juuni lõpus teatas Kristen Michal, et ta kandideerib Reformierakonna kongressil peaministrikandidaadiks. Oma visiooni tutvustas ta toona nii: “Esimene oluline teema on kindluse loomine, mis tähendab seda, et Eesti on kindlalt kaitstud. Teine on juhtimiskompetents. Ma arvan, inimeste ootus on, et valitsus toimiks meeskonnana, koalitsioon toimiks meeskonnana. Kolmas teema kindlasti on majanduse konkurentsivõime. See puudutab mind igapäevaselt, sest kliima ja ka energeetika valdkonnas me päris palju sellega puutume kokku ja loome uusi võimalusi. Ja sellega liitub väga palju olulisi valdkondi – eestikeelne haridus, ka see, kuidas me oma eelarve korda teeme ja nii edasi.”
4. juulil toimus Kaja Kallase valitsuse viimane pressikonverents, kus ta palus ennast mitte kurja sõnaga meenutama jääda.
13. juulil toimus Ameerikas Donald Trumpi tapmiskatse. Varasemalt oli Joe Biden ütelnud valimiskampaanias järgmist: “Mul on ainult üks töö, see on Trumpi alistamine. Olen täiesti kindel, et olen parim inimene, kes seda teha suudab. Niisiis, me oleme debatist rääkimise lõpetanud, on aeg panna Trump märklaua keskkohale.”
Martin Helme kommenteeris seda murrangulist sündmust, et Trumpi tapmiskatse on tegelikult demokraatia tapmiskatse.
15. juulil esitas Kaja Kallas valitsuse istungil tagasiastumise avalduse seoses nimetamisega Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks. Samal päeval väisas Michal Kadriorus presidenti, kuhu olid seoses valitsuse vahetumisega kutsutud kõikide erakondade esimehed.
EKRE esimees edastas riigipeale sõnumi, et EKRE on nn uue valitsuse suhtes sama kriitiline kui oldi Kaja Kallase suhtes, sest tegemist on sisuliselt Kaja Kallase jätkuvalitsusega. Ühtlasi toob uus valitsus kaasa järgmised maksutõusud, mis kahjustavad eesti inimeste toimetulekut veelgi.
15. juulil toimunud Riigikogu erakorralisel istungil valiti uuesti Riigikogu juhatus, sest senine teine aseesimees Jüri Ratas suundus Euroopa Parlamenti. Teise aseesimehe kohale kandideerisid Urmas Reinsalu Isamaast, kes sai 17 häält ja Arvo Aller EKRE-st, keda toetas 20 saadikut. Arvo Aller on ametis kuni 2025. a märtsini, mil toimuvad uued juhatuse valimised.
23. juulist alates on Kristen Michal Eesti Vabariigi peaminister, kes kutsus oma valitsusse taristuministriks keskerakonda kuuluva Vladimir Sveti, kes vahetas üleöö erakonda, astudes sotside ridadesse. Martin Helme kommenteeris, et Svet ei oleks tohtinud saada mitte kunagi Eestis ministriks.
29. juulil võeti Riigikogu erakorralisel istungil vastu automaksu seadus. Poolt hääletas 54 saadikut, vastu 28. EKRE lubadus on, et võimule saades tühistatakse see maks.
Samal istungil avaldati EKRE eestvedamisel umbusaldust Vladimir Svetile. Svet jäi ametisse. Martin Helme ironiseeris tulemust: „No suurepärane, sõbrad, suurepärane – jätkame Eesti hävitamist, eks!“
August
August oli Eesti poliitikas väga vaikne kuu.
Suurbritannias algasid juba juuli lõpus mitmeid päevi kestvad suured meeleavaldused ja tänavarahutused, mida meie meedia peaaegu, et ei kajastanud.
Nii Londonis, Southportis, Manchesteris, Heartlepooleis kui mitmes teises linnas tulid kümned tuhanded inimesed tänavale meelt avaldama multikulturalismi ja massiimmigratsiooni vastu pärast seda, kui Southporti linnas tappis Ruanda päritolu immigrant kolm väikest koolitüdrukut ja haavas veel üheksat rängalt. Tapetud inglise tüdrukud olid 6, 7 ja 9-aastased. Ikka nagu kombeks, noaga kõri läbi lõigates või lihtsalt väikestesse tüdrukutesse kordi nuga sisse pekstes.
Pariisis peeti olümpiamänge, kus naiste poksikategoorias võidutses mees Imane Khelif Alžeeriast, kes klobis matšil itaallanna Angela Carini läbi 46 sekundiga.
20. augustil täistati Eesti taasiseseisvuspäeva.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi vaikselt plaane sügiseseks poliithooajaks, peeti töökoosolekuid ja markeeriti töösuunad.
September
9. septembril alustas Riigikogu tööd. EKRE fraktsioon on sügisesest istungjärgul 11-liikmeline.
Sügisel alustas EKRE võitlust kõikvõimalike maksutõusude vastu. Maksuküüru kehtestamine lükati valitsuse poolt küll edasi, päevakorda tuli aga julgeolekumaks, mis on tegelikult kõikide maksude tõstmine ning lisab ettevõtetele ka tulumaksu.
Kohe kuu alguses avaldati Riigikontrolli audit, milles selgus, et riigisiseste toetuste jagamisega on riik olnud loominguline, helde ja tegutsenud üsnagi läbipaistmatult. Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. Ehk siis 2,4 miljardit euro jagu rohkem. Kuhu ja kellele, sellest pole võimalik aru saada. Raha kulus igale poole, nagu armastab ütelda endine rahandusminister Võrklaev.
26. septembril toodi Riigikokku 2025. aasta riigieelarve – Eesti inimesi vaesemaks tegev eelarve. Valitsus laenab igal aastal kuni 2028. aastani 1,5 – 2 miljardit eurot. Kasutusele võetakse ka Töötukassa reservid. Pärast kõiki kehtestatud maksutõuse ja kärpimisi, on 2025 a eelarve ikka miinuses. Umbes 2 miljardi euroga.
Maksutõusude ja rumala energiapoliitikaga on saavutatud see, et majandus langeb 10 kvartalit järjest. Eesti majandus on Reformierakonna juhtimisel viidud samasse punti kui Haiiti, Sudaan ja Argentiina.
EKRE seisukoht on, et riigieelarvesse toob raha juurde just maksude langetamine, sest nii saame majanduse kasvule.
28. septembril möödus 30 aastat Estonia hukust. 30 aastat hiljem ei tea me endiselt isegi õnnetuses hukkunute arvu, sest leidub kaalukaid tõendeid, et neid pääses rohkem kui 137. Soome merepäästekeskuse andmetel hukkus 852 reisijat ja laevapereliiget.
Austrias võitis valimised paremkonservatiivne Vabaduspartei (FPÖ), kuid peavooluerakonnad tegid FPÖ-le kambaka ning jätsid nad opositsiooni. Kandvat rolli immigratsioonivastase partei võimust ilma jätmises mängis nn pehmed ehk eurokonservatiivid, Isamaa sõsarpartei Austria Rahvapartei.
Järgneb…