“Neljas võim” sorib oma räpaste eesmärkide saavutamiseks rünnatavate isiklikus elus

Meedias riburada toimuvates rünnakutes koalitsiooni vastu paistab silma üks selge neomarksistlik joon – inimeste hävitamiseks kasutatakse üha rohkem ära nende isiklikku elu.

Viimaseks näiteks oli Õhtulehe lugu Martin Helmest, kus öeldakse: “Õhtulehe andmeil elab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe pere majas juba sees.” Juures on droonifotod ja ka kusagilt aia tagant tehtud maja pilt – seega võtab üks sopaleht endale õiguse nuuskida inimeste järele kaasaegset tehnikat kasutades. Inimesed peavad juba oma kodudes arvestama sellega, et nende järele nuhitakse lausa akna taga.

Õhtuleht oli ka see väljaanne, kes nuhkis Riigikogus Kert Kingo meilivestluste järele, kui ajakirjanik pildistas saadiku telefoni selja tagant. EKRE juhatuse koosoleku ajal aga kuulasid ajakirjanikud otse ukse taga – sellised asjad on juba tavalised.

Õhtuleht pole ainus. Eeva Helme kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas teda ja abikaasat pildistatakse teatris enne etendust selleks luba küsimata, kuid maakodusse tungimine on lausa tülgastav ja ebaeetiline. “Aga ometi võtab väljaanne Kroonika endale palju suurema õiguse ja seda ilma igasugust luba küsimata: lennutada droon meie maakodusse, teha pilt majast ja avaldada see ajakirjas, et viia kurssi lugejad, millist kinnisvara omavad selle valitsuse ministrid. Ma ei tea tõesti, kas selline asi on seaduslik (?), kui sinu kodu juures luuravad droonid ja pildistavad seda, mis mõne ajakirja peatoimetaja käsib. Aga teate, see on vastik, lihtsalt vastik! Ma ei oska sõnades väljendadagi seda, mis tunde see tekitas, kui ma sain sellest teada.”

Marti Kuusiku juhtum näitas, kuidas Eesti meedia on võtnud üle kombe hävitada inimesi nende pere ja sõprade kaudu – inimesed pannakse suure surve alla, et nad murduks. Kui droonid luuravad akende taga ja ajakirjanike autod passivad maja läheduses, siis on see otsene ahistamine – aga neljas võim justkui võib.

Inimene on just nii suur siga, kui tal olla lastakse – ja Eestis lastakse ajakirjanikel olla lausa metssead. Ammugi on ununenud Juhan Peegeli sõnad, et ajakirjanik peaks olema ennekõike inimene.