Enamus meediatarbijaid on kursis sellise rubriigiga nagu „Faktikontroll“.
Aja jooksul on faktikontroll muutunud millegi kõige naeruväärsema sünonüümiks. Ometi harrastavad seda Delfi ja Päevaleht siiamaani ning olgem ausad, faktikontroll eksisteerib vaid EKRE poliitikute kontrollimiseks. Ilmselt statistiliselt tõestatud fakt, et faktikontroll pole oma erapoolikuid otsuseid jaganud mitte ühegi teise erakonna liikmete kohta nii rohkelt, kui seda on tehtud EKRE poliitikutele.
Aastal 2021 tunnistas USA sotsiaalmeediahiiglane Facebook kohtus, et nende faktikontroll, mida nad kasutavad postituste valideerimiseks, on tegelikult arvamus.
Facebooki ülestunnistus tuli tänu tuntud ajakirjaniku John Stosseli algatatud kohtuasjale.
Äsja teatas Mark Zuckerberg, et lõpetab Metas tsensuuri. Sellele järgnes endise Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora appihüüd, kuidas kohe muutub sotsiaalmeedia sisu ebausaldusväärseks ja see kallatakse üle holokausti eitajate postitustega. Mooral on tõenäoliselt jäänud märkamata, kui ebausaldusväärseks tema eestvedamisel Eesti meedia maine tervikuna muudetud on. Faktikontrollist rääkimata.
Eesti Ekspress ja Delfi on aastaid tümitanud endale ebameeldiva maailmavaate esindajaid vahendeid valimata kõik võimalikul moel. Selleks on sobinud väited ja valed, mis ei kannata mingit kriitikat, ometi võimendatakse neid suurima meediaväljaande veergudel. Olgu selleks siis EKRE vastane Mary Krossi Stroomi rannas kividega loopimise skandaal, Louis Freeh tembeldamine Kremli käsilaseks või Prigožini teemaline meediaoperatsioon. Neid võibki lugema jääda. Sellistele lausvalede laviinile toimetuses faktikontrolle, st kontrolöre ei jagunud.
Küll aga tülitab taas faktikontroll EKRE Riigikogu saadikut Kert Kingot.
Ennast ise faktikontrolöriks tituleeriv Mari Vahtrus (miskipärast meenub Vilja Kiisleri intervjuu Peeter Pärtel Perega, kus viimasel tuli tunnistada, et tiitli linnastrateeg, on ta endale ise pannud) pöördus Kingo poole küsimustega, millele ta juba eelnevalt oli ise otsinud saadiku FB postitustest poolikud vastused, valis ette otsustatud tulemusele sobivad lõigud välja ning teatas oma kirjas kiirelt: „Seega näib, et Teie väide on vale.“
Kiri laekus Kingo postkasti 14. jaanuaril. Vastust ilmselgelt sellele naljale ei oodatud, aga kuna oma liivakasti mänguasjad on nö ajakirjanduses lahti juba löödud, siis tuleb moe pärast siiski reegleid järgida – nii lisati faktikontrolöri poolt lause: „Kui Teil on kommentaare, palun jagage neid esimesel võimalusel (hiljemalt kolmapäevaks).“
Olgu alljärgnevalt ära toodud selle vahva ametimehe – faktikontrolöri kiri täies mahus ja ka Kert Kingo vastus talle. Igaüks saab lugedes otsustada, mis pistmist on faktikontrollil tänasel päeval veel faktidega.
Aga asja juurde!
Faktikontrolör Mari Vahtrus kirjutab:
„Olen EPL ja Eesti Väitlusseltsi faktikontrolli tiimi liige.
Kirjutan seoses all tsiteeritud lõiguga Teie Facebook postitusest.
Martin Repinski ja Kalle Grünthali suhtes on samuti algatatud kriminaalmenetlus seoses sellega et kasutasid kuluhüvitist riigikogu liikme tööga mitte seotud kuludeks. Seega näib, et Teie väide on vale.
Kui Teil on kommentaare, palun jagage neid esimesel võimalusel (hiljemalt kolmapäevaks).
https://www.err.ee/1609199215/prokuratuur-saatis-repinski-kriminaalasja-kohtusse
https://www.err.ee/1609273761/grunthal-sai-juba-veebruaris-kahtlustuse-omastamises
Tsitaat Facebooki postitusest:
“Kõigepealt algatati minu suhtes kriminaalmenetlus asjaolude pinnalt, mille puhul pole ühegi varasema ega praeguse riigikogu liikme suhtes rikkumist nähtud. Kõigile neile tuhandetele saadikutele on kehtinud üks reegel – kui ilmneb, et kuluhüvitis ei liigitu ikkagi riigikogu liikme tööga seotud kuluks, siis maksab saadik ebaõigesti väljamakstud kuluhüvitise lihtsalt tagasi. Seda on paljud pidanud tegema ja sellega on teema lõppenud.
AINULT minu puhul rakendatakse teistsugust kohtlemist – alustatakse kriminaalmenetlust.
Kõigist teistest erinevalt ja kõigi teistega võrreldes teistmoodi.”
Tervitades
Mari Vahtrus
Faktikontrolör
Eesti Väitlusselts / Estonian Debating Society“
Kert Kingo viisaka inimesena võttis vaevaks ja vastas talle omasel põhjalikul moel:
„Tere
Väga sobivalt olete enda jaoks jätnud välja minu FB postituses toodud järgnenud selgitavad lõigud:
“Prokuratuur levitab väidet, et ma olevat “võltsinud” arveid. VALE! Nii nagu igas ettevõttes on raamatupidamisel oma kontoread ja arvetele ettenähtud selgitused (teenus, kaup, transport jms), et need sobituksid ettevõtte raamatupidamise kontodega, nii on ka riigikogul. Meile kõigile on antud juhised, mida peab arve selgitusse kirjutama, et riigikogu kantselei aktsepteeriks need ja sobiksid raamatupidamise kontodega. Nii tegin ka mina – järgisin riigikogu kantselei antud juhiseid. Seda nimetab prokuratuur ja kohus võltsimiseks.
Sel juhul on enamus endistest ja praegustest riigikogu saadikutest võltsimise toime pannud ja ootaks nende kõigi suhtes kriminaalmenetluse alustamist ning vastutusele võtmist.”
Seega olen selgelt toonud välja, et seoses riigikogu kantselei juhiste järgi esitatud arvete nimetamisega võltsimiseks ja selle alusel kriminaalmenetluse alustamisega kelmuse paragrahvi järgi on mind koheldud kõigist seni olnutest ja praegustest parlamendisaadikutest erinevalt.
Kas oskate nimetada kasvõi ühte alustatud kriminaalmenetlust seoses nn “võltsitud” arvetega? Oskate te tuua välja kasvõi ühe juhuse, kus oleks varasemalt üldse analüüsitud riigikogu liikme esitatud arvetele kirjutatud selgitusi?
Toon näitena välja varasemast ajast meediasse jõudnud teemad, mille kohta EI alustatud kriminaalmenetlust ja ei uuritud, mis oli riigikogu kantseleile esitatud arvetele selgituseks kirjutatud ning kas arvete sisu ühtis raha tegeliku kasutamisega.
https://www.postimees.ee/3740519/valdo-randpere-lendas-kuluhuvitiste-eest-taisse
https://www.err.ee/692802/oudekki-loone-tagastan-riigikogu-kantseleile-750-eurose-oigusabi-kulu
Lõigus, mille minu postitusest välja olete toonud on kirjas ka järgnev:
“/…/ Kõigile neile tuhandetele saadikutele on kehtinud üks reegel – kui ilmneb, et kuluhüvitis ei liigitu ikkagi riigikogu liikme tööga seotud kuluks, siis maksab saadik ebaõigesti väljamakstud kuluhüvitise lihtsalt tagasi. Seda on paljud pidanud tegema ja sellega on teema lõppenud.”
Täpsuse huvides märgin ära, et riigikogu pole minu käest senini mingit raha tagasi küsinud.
Seega on fakt, et erinevalt teistest kehtivad ainult minu suhtes teistsugused reeglid ja teistsugune kohtlemine.
Teie viidatud menetlused seoses Repinski ja Grünthali kütuse kasutamistega või eluaseme kuludega on täiesti erinevad ja erinevate asjaolude pinnalt alustatud menetlused kuna:
1. Kütuse tankimise kohta ei esitata riigikogu kantseleile arveid, vaid saadik maksab kütuse eest tema nimele väljastatud kütusekaardiga. Erandjuhtudel tankla automaadist või kassast väljastatud arvega, mis on tüüparved.
2. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad elavatele riigikogu saadikutele kompenseeritakse eluaseme kulud, milleks tuleb riigikogu kantseleile esitada üürileping ja kommunaalkulude arved.
Nagu tähele panete, siis mõlema eeltoodud variandi puhul on arved täidetud nö automaatselt ehk saadikust sõltumata.
Kokkuvõtvalt on minu väide õige ja tuginenud faktilistele asjaoludele.
NB! Loomulikult ei ootagi ma EPL faktikontrollilt objektiivset analüüsi ja faktidele tuginemist.
Head
Kert Kingo
Riigikogu liige