Kokku 31 Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse saabunud kvoodipagulast ei viibi Eestis, samas ei ole neist keegi veel ületanud lubatud 90 päeva piiri.
Eesti on Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 120 sõjapõgenikku, neist on üks viieliikmeline perekond ametlikult lahkunud ning kuus perekonda ei viibi praegu Eestis. Neis kuues perekonnas on kokku 31 liiget.
Kõigil Eestisse saabunud põgenikel on õigus Schengeni alas reisida 180 päeva jooksul 90 päeva. Kuna praeguse seisuga ei ole ükski neist kuuest perekond viibinud Eestist eemal üle 90 päeva, ei saa neid peresid lugeda Eestist lõplikult lahkunuteks. Ametnike poolt on seda eemalviibimist asukohamaast ka puhkuseks nimetatud.
Mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond lahkus märtsis täiskoosseisus Saksamaale, kirjutas Virumaa Teataja teisipäeval. Pere moodustasid kolm põlvkonda: mees ja naine koos lasteaiaealise lapsega ning mehe pensioniealised vanemad.
Eestist on ametlikult lahkunud üks Euroopa Liidu rändekava raames siia paigutatud Iraagist pärit kvoodipagulaste perekond, kes sõitis vabatahtlikult kodumaale tagasi.
Perekonnas on viis liiget – kaks vanemat ning kolm last. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris. Eelmisel nädalal järgnes talle ka ülejäänud perekond.
Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis. Tegemist on esimese EL-i rändekava alusel Eestisse saabunud perekonnaga. Toona jõudis Eestisse veel kaks üksikut meest.
Kommentaar:
“Mina seda puhkuse asja eriti ei usu ja arvan, et ju nad sinna “puhkusele” lõpuks jäävadki. Kuna pagulasi on palju lahkunud ka Lätist ja Leedust on ilmselge, et Balti riike kasutatakse enamasti kui stardiplatvormi, et jõuda lõpuks Euroopa Liidu rikastesse “marjamaariikidesse” nagu Saksamaa või Rootsi, kus tihti ees ootamas sugulasedki, ” kommenteeris teemat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poliitikanõunik Urmas Espenberg. “See on üks ainus kord, kus me peame tänama on kehva majandust, madalaid palku, suhtelist vaesust ja olematut sotsiaalabi.”
BNS-UU